EL hakkab kaaluma sanktsioone Venemaa LNG sektorile

Euroopa Komisjon tegi esimest korda ettepaneku kehtestada sanktsioonid Venemaa veeldatud maagaasi (LNG) sektorile, selgub meediasse lekkinud dokumentidest. Liikmesriigid peavad ettepaneku selle jõustumiseks heaks kiitma.
Reedel liikmesriikide saadikutele esitatud ettepanekute kohaselt soovitakse paketiga piirata Venemaa tulusid veeldatud maagaasi müügist, keelates EL-i rajatiste kasutamise Venemaa LNG ümberlaadimiseks kolmandatesse riikidesse.
Seni pole Euroopa Liit Moskva tulusat gaasisektorit sihikule võtnud. Kavandatavad sanktsioonid mõjutaksid umbes veerandit Venemaa LNG tuludest, märkis väljaanne Politico.
Piirangud LNG sektorile oleks osa 14. sanktsioonide paketist, mille Euroopa Liit Venemaale selle agressiooni pärast Ukrainas kehtestaks.
Lisaks keelaks EL liikmesriikide sadamate ja lüüside kasutamise laevadele, mis transpordivad Venemaa sõjategevuseks vajalikke kaupu. See võib hõlmata Venemaale olulist tulu toovate kaupade transporti, kaitse- ja julgeolekusektoris kasutatavaid kaupu või tehnoloogiat või kütusevedu väljaspool hinnalae süsteemi. Samuti suurendaks EL liikmesriikides tegutsevate operaatorite vastutust sanktsioonide rikkumise eest, selgub dokumendist.
Ettepaneku teksti kohaselt vastutaksid EL-i operaatorid ka siis, kui neile kuuluvad või nende kontrolli all olevad kolmandad üksused eiravad sanktsioone. Lahinguväljal kasutatavate või Venemaa sõjaväe jaoks kriitilise tähtsusega tundlike kaupade puhul peavad operaatoritel olema hoolsussüsteemid, et tuvastada ja leevendada Venemaale eksportimise riske.
LNG keeld ei puudutaks importi Venemaalt
Vene LNG sektorile kehtestatavad meetmed ei piiraks otseselt Venemaa veeldatud maagaasi importi Euroopa Liitu. Selle asemel takistaksid nad EL-i riikidel pärast gaasi importimist Venemaalt seda reeksportimast, vahendas Politico.
Sanktsioonid keelaksid ka EL-i osaluse eelseisvates veeldatud maagaasi projektides Venemaal. "Selline meede piirab Venemaa LNG võimsuse laiendamist ja seeläbi Venemaa tulusid," väidetakse ettepanekus.
Lisaks soovib Euroopa Komisjon, et ettevõtted jagaksid laiemalt teavet Moskva LNG impordi kohta.
Samm on esimene kord, kui EL võtaks sihikule Moskva tulusa gaasisektori. Üha enam on tõendeid selle kohta, et lääneriikide jõupingutused piirata Venemaa tulusid fossiilkütuste ekspordilt ei tööta, selle naftaekspordile hinna ülempiiri seadmine on suures osas ebaõnnestunud ja sanktsioonidest kõrvalehoidmine on ohjeldamatu.
Kuigi LNG-le piirangute seadmine tähistab olulist nihet EL-i strateegias, puudutaksid kavandatavad karistused vaid murdosa Venemaa fossiilkütuste tuludest. Eelmisel aastal moodustas Vene veeldatud maagaasi edasimüük EL-is vaid veerandi Venemaa kõrgjahutusega gaasiga kauplemise kogutulust. Ja eelseisvatele LNG projektidele kehtestatavad sanktsioonid oleksid ekspertide sõnul enamasti ennetavad, kuna ükski neist ei saadaks oma toodangut Euroopasse.
Euroopa Liit on pärast sõja algust vähendanud Venemaa gaasiimporti umbes kahe kolmandiku võrra, kuna Moskva kärpis oma tarneid ning riigid pöördusid Norra ja USA tarnete poole. Eelmisel aastal moodustas Venemaa veeldatud maagaas vaid 5 protsenti EL-i energiatarbimisest, kuid andis siiski Kremlile hinnanguliselt kaheksa miljardit eurot.
Kavandatavad sanktsioonid sunniksid Moskvat oma veeldatud maagaasi ärimudelit põhjalikult muutma – eriti tarnete osas, mida ta saadab Aasiasse läbi Euroopa, kus peamised keskused on Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa. Ilma vahepeatuseta nendes riikides peaks Venemaa saatma veeldatud maagaasi läbi Arktika mere Aasiasse, vajades selleks spetsiaalselt varustatud jäämurdjaid, mida tal aga napib.
"Kui nad ei saa Euroopas ümber laadida, peavad nad võib-olla viima oma jääklassi tankereid pikematele reisidele," ütles andmeanalüütikafirma Kepler gaasiekspert Laura Page eelmisel nädalal Politicole. Page lisas, et Venemaal ei pruugi olla võimalik Jamalist nii palju gaasi välja saada, sest nende laevad ei pääse nii kiiresti tagasi.
Eelmise aasta andmete põhjal kaotaks muudatus Venemaa LNG tuludest kaks miljardit eurot, hindas eelmisel nädalal energia- ja puhta õhu uurimiskeskuse energiaanalüütik Petras Katinas. See on suur raha, kuid moodustab vaid 28 protsenti Venemaa veeldatud maagaasi kasumist ja veidi üle viiendiku Venemaa eelmise aasta ekspordist EL-i. Katinase hinnangul oleks need piirangud kõigest "pabertiiger", vahendas Politico.
Piirangud varilaevastikule ja muud sanktsioonid
Euroopa Liit plaanib hakata tegelema ka Venemaa sanktsioonidest kõrvalehoidmise strateegia kriitilise komponendi – "varilaevastikuga" – häguse omaniku ja kindlustusega vanade laevadega, mida Moskva on ostnud suurel hulgal kokku Lääne naftasanktsioonidest pääsemiseks.
Komisjon soovib keelata EL-i sadamatel abistada laevu, mis osalevad energiatranspordis, samuti tehakse ettepanek keelata nendel laevadel EL-i teenuste või rahalise abi saamine.
Energiameetmed ei ole ainsad uued karistused, mida Brüssel peale surub.
Ettepanekute hulgas on ka EL-i erakondadele, mõttekodadele ja ajakirjandusele Venemaalt majandusliku tulu saamise keeld ning Vene meediaväljaannete Voice of Europe, RIA Novosti, Izvestija ja Rossiiskaja Gazeta lisamine sanktsioonidealuste isikute nimekirja.
Uue sanktsioonide paketiga püüab EL karmistada ka õhu- ja maanteetranspordi keelde venelastele kuuluvate või nende kontrolli all olevate ettevõtete kaubaveo suhtes. EL kehtestaks tehingukeelu ka neile, kes kasutavad Venemaa finantssõnumisüsteeme väljaspool Venemaad.
Ettepanekus selgitati, et enne 1. jaanuari Venemaalt imporditud töötlemata teemantide ja 1. septembrit imporditud poleeritud teemandid keelu alla ei kuulu.
Samuti on keelatud Ukraina kultuuripärandi esemete eksport, kui kahtlustatakse, et kaup on Ukrainast ebaseaduslikult välja viidud. Meetme eesmärk on peatada ajalooliste esemete, nagu maalid, religioossed esemed ja arheoloogilised aarded, sõjaaegne vargus.
Eraldi sisaldab pakett heeliumi impordi soovitatavat keeldu – katset halvata väikest, kuid kasvavat Venemaa sektorit, mis on suunatud kõrgtehnoloogilistele klientidele pooljuhtide ja meditsiiniseadmete äris.
Teine osa paketis on ettepanek peegeldada kõiki EL-i Venemaa-sanktsioone naaberriigi Valgevene suhtes, mis on üha tugevamalt Moskva kontrolli all. Valgevene tolliliit Venemaaga tähendab, et riik on Moskvale peamine tee EL-i sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks.
Toimetaja: Mait Ots