Tehingus osales üle 100 rahvusvahelise investori. Läti transpordiminister Kaspars Briškens ütles, et 290 miljoni euro eest ostsid võlakirju erainvestorid, riik panustas 50 miljoni euroga. 

Enne võlakirjaemissiooni toimus kaheksa päevane esitlus, mille jooksul kohtus Air Balticu juhtkond rahvusvaheliste investoritega. 

Air Balticu juht Martin Gauss ütles, et selle võlakirjaemissiooniga tugevdas lennufirma oma positsiooni Baltikumi piirkonnas ning pääses võlakirjade pakkumiste kaudu rahvusvahelisele võlakirjade kapitaliturule. 

Air Baltic laenas ka 2019. aastal võlakirjaturult viieks aastaks 200 miljonit eurot. Uue emissiooniga refinantseeritakse varem emiteeritud võlakirju. Viis aastat tagasi oli laenu intressimäär 6,75 protsenti. Seekord on intressimäär 14,5 protsenti.

"Viimasel päeval, kui kõik pakkumised olid tehtud, otsiti võimalusi intressimäära alandamiseks. Ja seda ka tehti. Algul teatasid investorid, et nad on nõus raha paigutama 15-protsendilise määraga, kuid arvestades suurt nõudlust meie väärtpaberite järele, õnnestus lõpuks kokku leppida tasemel 14,5 protsenti. Kuid tervikuna on tegu üleilmsete mõjudega ja kõik maailma juhtivad investeerimisfondid ütlesid oma seisukoha Air Balticu riskide suhtes," rääkis Air Balticu rahandusdirektor Vitolds Jakovlevs.

Gauss ütles, et lennufirma jätkab liikumist avaliku aktsiate esmapakkumise ehk IPO suunas. 

Air Balticu suurim aktsionär on Läti riik, kelle osalus on 97,97 protsenti. Teistele aktsionäridele kuulub 2,03 protsenti ettevõttest.