Eksperdid hindavad Air Balticu võlakirja intressi üle mõistuse kõrgeks.

"See on sel aastal tehtud ettevõtete võlakirjaemissioonidest kõige kallim. 14,5 protsenti on eraisiku mõttes võrreldav küllaltki kalli tarbimislaenuintressiga," ütles Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.

"Enamus lennufirmadel on kuuest kaheksa protsendini, see (Air Balticu intress) on põhimõtteliselt topelt. Ka eelmine kord võlakirjaemissioonis nad pidid maksma üle turuhinna, maksavad ka seekord üle turuhinna. Ega investor ses suhtes ei eksi, see näitab ka väga selgelt Air Balticu käekäiku olukorras, kus ettevõte väidab, et on kasumis, aga ei suuda tagasi lunastada pikaajalist võlakirja. See näitab, et tegelikult seis ei ole väga hea hetkel," lausus lennundusekspert Sven Kukemelk.

"Olukorras, kus võlausaldajad väga ei usu, et ettevõte suudab pikaajaliselt kasumist teenida, siis nad tahavad saada suuremat intressi. See on ilmselt see, mis praegu Air Balticu puhul välja paistab. Investorid ei ole selle ettevõtte usaldusväärsuses kindlad," märkis Oja.

"Riskiisu ongi seal 14 protsendi juures ehk jah, see on nii-öelda rämpsvõlakiri, spekulatiivne – kui saad selle raha tagasi, siis on väga hästi läinud, sest sellist tootlust mujalt sa ei saa," ütles Kukemelk.

Läti riik on seni toetanud oma lennufirmat, kooskõlastades abi hoolikalt Euroopa Komisjoniga. Nii on välditud süüdistust keelatud riigiabis, mis sai saatuslikuks Estonian Airile. Ka nüüd osales Läti riik võlakirjade märkimisel, kuid vastuollu Euroopa reeglitega ei mindud.

"Kui see on tehtud samadel tingimustel, nagu ostnuks ükskõik milline erainvestor, siis pole vahet. Riigiabiks loetakse midagi sellist, kus riik ei ole võrdsetel alustel erainvestoritega," lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela.

Kukemelgi sõnul on tegu siiski vaid riigifirmale aja juurde ostmisega. Ellu jäämiseks ja võlgade kustutamiseks on vaja korraldada edukas börsileminek. Kui see ei õnnestu, saab loota uuele riigiabile, mis oleks aga Euroopa reeglitega vastuolus.