Aprilli keskel käis EKRE esimees Martin Helme välja veksli, et kui ta valijatelt mandaadi saab, siis ta läheb selle mandaadiga Brüsselisse. Mis te arvate, kas üleüldse on võimalik olla ühel ajal Euroopa Parlamendi liige ja Eesti parlamendierakonna juht?

Kindlasti ta on mingil määral võimalik, nagu erakonna esimees ütles, et tema seda suudaks. Ta tõi ka ju näiteid, et Marine Le Pen näiteks ja Matteo Salvini, kes on olnud oma erakondade juhid ja samal ajal Euroopa Parlamendi liikmed. Tehniliselt on see võibolla võimalik, kuid aktiivsus Euroopa Parlamendis sõltub ju väga palju inimesest. Meil on seal ikkagi mitmed sajad inimesed, kes lihtsalt võtavad palga välja ja veeretavad viis aastat õhtusse ja koguvad pensioni. Ja samas on inimesi, kes üritavad ka sisuliselt oma valijaid esindada, Eesti huve kaitsta ja seda tööd ka teha hingega.

Meedias on spekuleeritud, et äkki Madison tuleb ja kandideerib nädal peale Euroopa Parlamendi valimisi erakonna esimeheks. Seetõttu tegin ma avalduse sotsiaalmeedias, et võtta neid spekulatsioone maha. Mina ei kandideeri kindlasti erakonna esimeheks, kuna minu eesmärk on võita Euroopa Parlamendi valimised, küsida uut mandaati valijatelt. Ja kui see mandaat tuleb, siis mina isiklikult tõesti ei näeks võimalust samal ajal pürgida erakonna esimeheks. Sellisel juhul hakkaks lonkama erakond või jääks esindamata valijate huvid Euroopa Parlamendis.

Välismaal on seda nähtud, aga Eestis mitte, kui erakonna esimees teatab, et ta plaanib Brüsselisse kolida vähemalt poole kohaga. Mingi arutelu ju erakonnas tekkis?

Eks kindlasti. Inimesed on arutanud ringkondades üle Eesti ja pigem ma olen kuulnud selliseid seisukohti, et inimesed ei taha, et erakonna esimees ära läheb. Aga eks see on pigem meie esinumbri asi veenda inimesi ja anda kindlustunnet, et ta läheks Euroopa Parlamenti. Aga kindlasti on valijad, kes pigem ei soovi, et erakonna esimees ära läheb ja pigem toetavad teisi kandidaate nimekirjast.

Martin Helmel võib-olla siis natuke sama mure, mis on mõnel heal vallavanemal – valla elanikud ei taha teda kunagi riigikokku valida, sest väärt inimene läheb kaugele.

Jah. See on inimestele täiesti mõistetav probleem ja sama asi on kindlasti ka riigikoguga. Aeg läheb ju armutu kiirusega ning juba pea kahe ja poole aasta pärast on uued riigikogu valimised ja ilmselgelt Martin on üks tugevaid peaministrikandidaate. Kindlasti on inimesi, kes tahavad näha teda kui tulevast peaministrit, mitte teda Euroopa Parlamendis. Aga see sõltub muidugi valijatest.

Mis te arvate, kumb teist rohkem hääli võtab?

No see arvamine on niisugune nii-öelda ehku peal alati.

Aga mis te prognoosite, te olete ju ka tubli poliitilise kogemusega ja valimisi üle elanud.

Kõik on üle elanud nii valimisi kui ka jamasid... Aga ennustamine reitingute põhjal on niisugune tänamatu töö. Kui tulemused tulevad paremad, kui reitingud lubasid, on hea meel, aga kui hakkad liiga palju hõiskama enne õhtut ja tulemused on natuke kehvemad, siis on jälle mõru meel. Seega, ennustamine on väga keeruline, aga eks need reitingud näitavad mingil määral seda olemasolevat seisu. Kuu aega on valimisteni minna, seega väga suuri muudatusi tõenäoliselt on väga-väga raske näha.

Jaak Madison viitab sellele, et tema isiklik reiting on viimaste uuringute järgi oluliselt suurem kui erakonna esimehe reiting, mis on väga tavaline ka teiste erakondade puhul. Kui küsitakse, keda valida, siis nimetatakse praeguseid europarlamendi saadikuid esimesena.

Jah. Ja see on loomulik. Inimene on üritanud pingutada, olla vähemalt pildis, ta pole ära kadunud, et esindada oma valijaid. Seal pole mingit isiklikku hõõrumist sellepärast, kes on populaarsem kui teine, vaid pigem on eurovalimised nii erineva dünaamikaga, kus valitakse isikud, kes on juba olnud ja kellega ollakse rahul. Ja pigem ei taheta neid, kes on riigikogus ja et erakonna esimees ära läheks.

Martin Helme rääkis, et europarlamendi saadikul on aastas umbes 300 000-eurone palgafond inimeste palkamiseks. Aga kui vaadata EKRE tuluridade peale, siis ei paista sealt, et teie koht europarlamendis erakonnale eriti raha sisse tooks. Neid numbreid vaatasin siis ma ise. Aga intervjuust, mille Martin Helme andis aprillis, kõlas välja, et ka tema näeb selles mõningat muret. Ta ütles, et tema teeks teisiti. Miks te siis ei too EKRE-sse raha?

Ma olen toonud vähemalt võrdselt – kui mitte rohkem – annetustena kui enamik meie riigikogu liikmeid.

Te saate rohkem palka ka.

Jah, aga meil oli aastaid tagasi arutelu erakonnas, kas valitud esindajad riigikogus või ministrid peaksid rohkem annetama erakonnale kui tavaliikmed. Ja mina olin selle poolt. Sest kui sa oled saanud valituks, siis suuresti oled sa saanud valituks tänu erakonnale. Neid kandidaate, kes on niivõrd kõvad mehed või naised, et nad üksinda saavad suured toetushääled taha ja osutuvad valituks, on ikka väga vähe või olematult.

Aga erakonnas sees see mõte toetust ei leidnud paraku. Ja seega jäi suhtumine, et kõik toetavad võrdselt, et liikmena maksan 18 eurot aastas ja kes tahab, annab natuke rohkem, kes ei taha, ei anna. Ehk mina oleksin täiesti selle poolt, et valitud esindajad toetavad rohkem erakonda. Aga loomulikult keegi ei saa eeldada, et nüüd üks esindaja Euroopa Parlamendis peaks üksinda hakkama kordades rohkem annetama erakonnale, kui näiteks teevad riigikogu liikmed, kes on komisjonide esimehed või aseesimehed, kus on ka palgafond natukene kõrgem kui tavariigikogu liikmel.

Aga kas Martin Helme on teile omavahel öelnud, et sellest 300 000 eurost võiks veidi rohkem eurosid erakonda jõuda?

See 300 000 eurot on suuresti linnalegend. Sul on võimalik võtta ametnikke palgale ja ma olen ka seda selgitanud avalikult, kuidas see süsteem välja näeb. Sulle on ette antud nii-öelda ümbrik, mida su enda käes ei ole, see on europarlamendi ehk maksumaksja raha. Sellest kuni 75 protsenti on lubatud palkamiseks ja omakorda selle summa sees võid sa palgata kuni kolm assistenti, kes peavad elama füüsiliselt Euroopa Parlamendi juures, eelkõige Brüsselis. Ehk tegemist ei saa olla erakonna töötajatega, kes teevad erakonna tööd, vaid nad peavadki tegema sisuliselt Euroopa Parlamendi tööd.

Riho Terrasel Karl Sander Kase tegi meediatööd!

Just, see on eraldi asi veel. Aga kolm assistenti, kelle sa võid võtta, minul isiklikult näiteks ei ole kolme assistenti, mul on kaks, sest ma ei näe mõtet kolme võtta, sest ma saan kahega väga hästi hakkama. Üks tegeleb igapäevatoimetustega: e-mailidega, broneeringutega. Ja teine tegeleb meediatööga: kõik videote töötlused, subtiitrid, reklaamiasjad. Mina saan kahega väga hästi hakkama.

Ja siis on võimalik võtta ka kohalikke assistente. Alguses mul oli üks, aga selle ma lõpetasin ka aastaga ära, sest ma olen lugenud läbi kõik kohtuasjad, kus on olnud Euroopa Kohtus küsimused, et Euroopa Parlamendi liikmed on väidetavalt väärkasutanud Euroopa Parlamendi raha. Ja neid kohtuasju on üle 200, kus sisuliselt on võetud fiktiivselt tööle kohalik assistent, kes tegelikult ei tee Euroopa Parlamendi tööd. Ja kui see välja tuleb, siis ainukene, kes vastutab sule ja karvadega, on parlamendiliige. Mitte see kohalik assistent, mitte see koduerakond, mitte keegi kolmas, vaid sina isiklikult.

Mõned aastad tagasi oli Euroopa Kohtus juhus, kus juba pensionil olev endine itaallasest europarlamendi liige, sotsialist, tema kohta algatati uurimine, et tal oli 10 aastat tagasi üks kohalik assistent Itaalias. Ta pidi tõestama, mis tööd ta tegi ja kui tõestada ei suuda, sul pole salvestatud mingeid aastatetaguseid e-maile, siis sisuliselt tuldi sult nõudma kogu palgasummat tagasi koos maksudega, mis oli üle 400 000 euro kümne aasta peale.

See on ju väga tore, et maksumaksja rahal on nii-öelda silm peal. Teil erakonna sees on ka see teema tõstatatud?

Ma olen selgitanud neid küsimusi. Muidugi tekib palgafondidega mingisuguseid arvamusi, et kuskil on pudrumäed ja piimajõed ja miljonid lendavad. Tegelikult see ikkagi nii lihtne ei ole, et raha lihtsalt vedeleb ja sa ei too seda ära. Ma olen üritanud asju teha alati võimalikult korrektselt, ausalt ja lisaks sellesama palgafondi sees.

Kusjuures sa saad võtta ka praktikante. Me oleme võtnud igal aastal praktikandi, kes on ainult ainult erakonna liikmed, erakonna noorliikmed, et anda poliitilist kogemust. Tuua nii-öelda uut verd erakondade sisse. Ja me oleme üritanud maksimaalselt kaasata erakonna noori läbi Euroopa Parlamendi legaalsete võimaluste.

Muide, praktikantidest rääkides, mis tunne teil oli, kui Martin Helme teid Delfi veergudel manitses?

No mis mul ikka... Igal liikmel on õigus oma arvamusele.

Ma loen ette: "Inimene peab siiski mõtlema, kuidas ta oma elu elab. Meil pole võimalik kõigile moraali lugeda, aga pereväärtusi hindavas konservatiivses erakonnas peaks poliitikul endal olema kõrgem standard. Kui omal on kodus väike laps ja naine, siis sa ei käi mööda kõrtse öid läbi teistele naistele külge löömas." Sellist suhtlust kahe tippliikme vahel kohtab harva ajakirjanduse veergudel.

No eks me oleme silma paistnud oma aususe ja otsekohesusega. Ega see saladus ju ei ole. Paraku Martiniga ei ole ma tõesti käinud üheski Brüsseli lokaalis, et saaks päris nüüd öelda, et kes ja mida kuskil lokaalis väidetavalt teeb. Aga tal on kahtlemata õigus oma arvamusele.

Ja ilmselgelt, ja ma võin seda ka oma kohta öelda, et igal inimesel on alati arenemisruumi ja parandamisvõimalusi. Kindlasti ma ei ole perfektne inimene, kes saaks öelda, et ideaalsemat inimest ei ole minust. Kindlasti on mul oma nõrkusi, millega tuleb tegeleda, aga vähemalt ma saan ausa südamega öelda, et oma parlamenditööd olen ma teinud maksimaalselt hästi ja võimalikult efektiivselt.

Aga seda manitsust olite väärt?

Ma arvan, et sellised eraelulised küsimused kuuluvad eraelu valdkonda. Ja kui me tegeleme valimiste võitmise ja selle eesmärgi saavutamisega, siis kuu enne valimisi peaksime keskenduma sellele, kuidas veenda valijaid, et meie plaan Euroopa Parlamendis kaitsta Eesti huve on kõige parem. Ehk me peaksime kindlasti fokusseerima hoopis valimiste küsimusele.

Eks see vist on kinni natukene selles EKRE imagos – konservatiivne, pereväärtused, kõik muu sellega seonduv. Sellepärast see vist ikka on ka tükike poliitikast.

Eks ta mingil määral kindlasti on. Aga olles ise siin-seal vahel skandaali sattunud, vahel küll tahtmatult, vahel tahtlikult kogemata, siis kindlasti ma ei ole olnud selline nii-öelda musternäidis teatud küsimustes. Eraelulised küsimused kindlasti pakuvad avalikkusele huvi, aga ma arvan, et enamik inimesi mõistab, et eraelu hoitakse koduseinte vahel.

See lugu, millest see manitsus pihta hakkas, oli ju päris tõsine. Kas politsei on teiega tänaseks ühendust võtnud?

Ei. Mitte mingit menetlust ei ole. Ma ise uurisin läbi tuttavate Belgiast järgi, kuidas Belgia ametivõimud töötavad ja öeldi selgelt, et sellistel juhtumitel võetakse mõne päevaga või nädalaga ühendust. Minuga ei ole ühendust võtnud üle kuu aja jooksul mitte keegi, mis tähendab, et kogu see kaebus oli alusetu, sisutu, kus ei olegi mitte midagi menetleda.

Ajalehepealkirjadeks oli see muidugi sobiv kuu aega enne valimisi, mis on Eesti Ekspressi puhul täiesti klassikaks muutunud kõikidel valimistel. Alates Prigožinist eelmisel aastal kuni 2019 Mary Krossi juhtumini, kus Stroomi rannas loobiti kividega väidetavalt meie liikmete poolt. Nii et see on selline paratamatu asi, millega me peame arvestama enne kõiki valimisi, mida Eesti Ekspress teeb. Aga tegelikku sisu seal taga ei ole.

Mida see varahommikune sõnum tähendas, et "ma tahan sind".

Tead, kes seda mäletab, see on nii vana asi. Eks inimesed kirjutavad ikka huumoriga mingeid asju.

Aga nagu ma ütlesin, et eraelulised küsimused kuu enne valimisi jäävad eraellu. Ja hetkel me räägime ikkagi sellest, kuidas me oleme esindanud viie aasta jooksul Eesti valijate huvi huve võimalikult hästi. Ja kuidas me esindame kindlasti kahe saadikuga konservatiivsest rahvaerakonnast järgmise viie aasta jooksul.

Nii et kaks kohta on eesmärk?

Kaks on meie miinimumeesmärk alati olnud. Ega see kerge muidugi ole ja seepärast ma olen ka erakonna sees öelnud, et meie fookus peab püsima europarlamendi valimiste võitmisele, mitte lahata mingeid Eesti Ekspressi sopalugusid. Ja hakata siis selle ümber lugusid treima, et kes nüüd mida ütles või kes ja kuidas kommenteerib.