Suurimad muutused võrreldes aprilli reitinguga on toimunud Keskerakonna toetuses. Selles mängib olulist rolli erakond Koos, mille ainsa kandidaadi, Aivo Petersoni toetus on kolm protsenti. Enamus sellest tuleb muust rahvusest valijatelt. Toomi toetus on kuuga langenud 3,5 protsendilt 2,2 protsendi peale, teatas Norstat kolmapäeval.

Aprilli lõpus ja mai algul korraldatud uuringu põhjal toetab Marina Kaljuranda (SDE) 17,1 protsenti, Urmas Paeti (Reformierakond) 14,8 protsenti ning Jaak Madisoni (EKRE) 11,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Kolmele kõige populaarsemale kandidaadile järgnevad Riho Terras (Isamaa) 7,9 protsendiga, Mihhail Kõlvart (Keskerakond) 6,1 protsendiga ning Urmas Reinsalu (Isamaa) 5,4 protsendiga. Populaarseim üksikkandidaat on Tanel Talve 1,6 protsendiga.

Tänu Kaljuranna kõrgele toetusele on erakondadest esikohal sotsiaaldemokraadid (21,4 protsenti), teisel kohal Reformierakond (19,3 protsenti) ning kolmandal kohal EKRE (17,9 protsenti). Esikolmikule järgnevad Isamaa (17,1 protsenti), Keskerakond (9,4 protsenti), Parempoolsed (4,4 protsenti) ja Eesti 200 (3,9 protsenti).  

"Kui mõned nädalad tagasi tundus, et väga palju üllatusi nendel Euroopa Parlamendi valimistel varuks ei ole, siis hetkel on mõne erakonna jaoks muutunud olukord natuke pingelisemaks ja mõne jaoks samas ka turvalisemaks. Kõige olulisem muutus toetuses puudutab Keskerakonda. Nende üldine toetus EP valimistel on langenud umbes poolteist protsendipunkti. Sellest piisab, et viia erakond tasemele, millest allpool muutub mandaadi saamise tõenäosus kiiresti väga väikeseks," kommenteeris Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder.

Tema sõnul on Keskerakonna tõenäosus jääda oma kohast ilma hetkel võrdne tõenäosusega see koht saada.

"Keskerakonna käekäiku mõjutab olulisel määral hetkel Eesti riigi reetmise eest kohtu all olev Aivo Peterson ning tema erakond Koos, kelle toetus küündib kolme protsendini," märkis Mölder.

Ülejäänud erakondade puhul ei ole märgata suuremate tagajärgedega muutusi võrreldes Norstati ja Ühiskonnauuringute Instituudi eelmise EP valimiste küsitlusega, selgitas Mölder.

"Sotsiaaldemokraatidel, Reformierakonnal, EKRE-l ja Isamaal on kõigil üks koht Euroopa Parlamendis praktiliselt sada protsenti kindel. Kui Keskerakond peaks oma kohast ilma jääma, siis oleks ülejäänutel üks koht rohkem (kokku kolm), mida omavahel ära jagada. Hetkel tundub pigem tõenäoline, et kaks nendest kohtadest jagavad omavahel ära sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond," jätkas ta.

"Seega võistlevad omavahel ühe potentsiaalselt järele jäänud koha pärast Isamaa ja EKRE. Kuna neid kahte lahutab vähem kui üks protsendipunkt, siis selle ühe täiendava koha võitmise tõenäosused võivad väga kiiresti ja kergelt ühe või teise kasuks liikuda. Mõlemal erakonnal on arvestatav tõenäosus võtta nendelt valimistelt kaks mandaati," tõdes teadlane.

Mölder viitas ka sellele, et kandidaatide toetust vaadates on näha, et erakonnad erinevad siin märkimisväärselt.

"Peaaegu kogu sotsiaaldemokraatide toetus tuleb ainult ühelt kandidaadilt (Kaljurand) ning sama on hetkel tõsi suuresti ka Reformierakonna puhul (Paet). Samas EKRE-l (Madison ja Helme) ja Keskerakonnal (Kõlvart ja Toom) on kaks erakonna üldist toetuse taset arvestades enam-vähem tugevat kandidaati ning Isamaal on tugevaid kandidaate kolm (Terras, Reinsalu ja Ratas)," selgitas ta.

Mölder juhtis ka tähelepanu sellele, et nende erakondade seas, kellel sisuliselt puudub lootus mandaat saada, on märkimisväärne, et Eesti 200 ja Parempoolsete toetus on peaaegu võrdne. Samas aga edestab nende kahe erakonna tippkandidaate väga selge vahega Aivo Peterson, kes üksinda kogub peaaegu sama palju toetust kui Eesti 200 või Parempoolsed oma kandidaatide peale kokku.

"See asjaolu võiks olla kõikidele erakondadele ja poliitikutele (ja mitte ainult EP valimiste kontekstis) järelemõtlemise koht Eestis seni aset leidnud sulandumispoliitika puudujääkide osas," ütles Mölder.

Norstat juhtis oma uuringu tulemusi kommenteerides tähelepanu kahele asjaolule, mis võivad küsitlustulemust kallutada. 

Esmalt hindavad vastajad oma võimalikku valimisosalust märkimisväärselt üle. Seega on osaluse adekvaatsemaks hindamiseks ja tulemuste korrigeerimiseks kasutatud siin Eurobaromeetri ja teiste EP valimiste küsitluste põhjal loodud valimisaktiivsuse indeksit. Taolisest valimisaktiivsuse korrigeerimisest võidab lõpptulemustes kõige enam Reformierakond ja kaotab Keskerakond. Teiste erakondade puhul see suuremat mõju ei avalda. 

Teiseks on ainult veebis tehtud küsitlused teatud erakondade suhtes mõnevõrra kallutatud. Seetõttu on erakondade üldiseid toetusprotsente korrigeeritud siin Norstati erakondade reitingute alusel, mis on suures osas läbi viidud telefoniküsitluse vormis. Taolist korrigeerimist on katsetatud riigikogu 2023. aasta valimiste kontekstis, kus see vähendas kandidaatide tasandil viga umbes 10 protsenti.

Norstati küsitlus tehti 29. aprillist – 6. maini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 3503 vastajat.