Kliimaministeeriumis valmiva kliimakindla majanduse seaduse oluliste suundadena on ministeerium muu hulgas märkinud üleüldise heite vähendamise läbi puhtamale energiale ülemineku, et uued tööstused saaksid Eestisse tulla ning tööstuse heite maht saaks praeguste suuremate heitjate arvelt aastaks 2030 kasvada kahekordseks.

Selleks, et mujal heidet vähendada, seatakse eesmärgiks, et avalik sektor loobub 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest (välja arvatud valdkonnad, kus puuduvad tehnoloogilised alternatiivid); et elektritootmine koos varustuskindlusega on alates 2040 CO2 heite vaba; et ka soojuse tootmine on alates samast aastast CO2 heite vaba.

Lisaks hakatakse uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi kaevandamiseks andma ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena. Juba välja antud põlevkivi kaevandamislubasid on võimalik kasutada kehtivuse lõpuni.

Suuremates linnades viiakse ühistransport aastaks 2040 üle nullheitele, sealhulgas suuremate linnade taksod nullheitele ehk elektrile aastaks 2035. Samaks aastaks viiakse nullheitele ehk elektrile ka avaliku sektori masinapark.

Aastaks 2040 viiakse nullheitele siseriiklik parvlaevandus.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks hakatakse andma tegevuslubasid lihtsustatud ja kiirendatud korras. Lisaks suunatakse 30 protsenti riigi CO2 müügist saadavatest vahenditest erasektori investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse ja energiaefektiivsusesse.

Eesmärgina on kirjas ka, et 25 protsenti riigihangetest sisaldavad 2030. aastaks ühe hindamiskriteeriumina CO2 heidet.

Metsanduse puhul on plaanis kehtestada ühtlane raiemaht, millega raied ei ületa majandusmetsade netojuurdekasvu ehk majandusmetsa tagavara raiete tagajärjel ei kahane. Metsaistandike rajamiseks luuakse eraldi võimalus, millega tagatakse parema ressursi kättesaadavuse puidu kestvustoodeteks ja puidukeemiaks.

Turba tootmise kaevandamise lubade väljaandmise põhimõtteid muudetakse nii, et see toob kaasa turbatootmise CO2 heite 12-protsendise vähenemise 2030. aastaks. Turba kaevandamise lubade väljastamise tingimuseks saab see, et alates 2035. aastast toimub Eestis selle suurem väärindamine.

Gaasijaamad töötavad maagaasil kuni 2040. aastani

Energeetikasektor peab uue seaduse järgi andma suurima panuse, et vabanevat CO2 heite mahtu saaks kasutada potentsiaalsed uued tööstusettevõtted. Eelnõu kokkuvõttes märgitakse, et seejuures on võimalik Eestisse tulla ka tööstusel, mis võib tänaste tehnoloogiate juures olla heitemahukas, kuid mille tooted panustavad kliimakindla majanduse eesmärkidesse

Kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkideks on uue seaduse järgi 2030. aastaks -37 protsenti võrreldes 2022. aastaga (-85 protsenti võrreldes 1990. aastaga); 2035. aastaks -45 protsent võrreldes 2022. aastaga (-87 protsenti võrreldes 1990. aastaga) ning 2040. aastaks -84 protsenti võrreldes 2022. aastaga (-96 protsenti võrreldes 1990. aastaga).

Eesmärkide seadmisel on arvestatud, et 2030. aastaks lisandub elektrisüsteemi 1200 megavati mahus gaasielektrijaamu elektri varustuskindluse tagamiseks. Need jaamad töötavad algul maagaasil ja alates 2040. aastast alternatiivkütustel ehk CO2-heite vabalt.

Kokkuvõttes märgitakse, et peale 2040. aastat saaks maagaasi asendada biogaasi või vesinikuga või kasutada süsinikuneutraalseks muutumisel jaamadel süsinikupüüdmise seadmeid.

Lisaks on arvestatud, et kogu elektri ja soojuse tootmine muutub CO2-heite vabaks hiljemalt aastaks 2040.

Eesmärgiks on, et aastal 2030 toodetakse samas mahus taastuvelektrit kui on Eestis tarbimise kogumaht.

Uute tööstuste jaoks tekitatakse niinimetatud heite puhver

Seaduseelnõu kokkuvõttes on öeldud, et Eestisse on oodatud uus tööstus, mis panustab kliimakindlasse majandusse. Selleks jäetakse seadusesse suur niinimetatud heitepuhver. Sellesse puhvrisse peab andma suurima panuse põlevkiviõlitööstus, mis moodustas 2022. aastal ligi kolmveerandi kogu tööstuse heitkogustest. Seetõttu seatakse seaduses heite vähendamise eesmärgid põlevkivitööstusele ja muule tööstusele eraldi, et uute tehaste Eestisse toomiseks oleks võimalik tekitada kasvuhoonegaaside heitkogusesse suur puhver.

Põlevkiviõlitööstuse kasvuhoonegaaside heitkoguste eesmärkideks on, et võrreldes 2022. aastaga kasvavad seal heitkogused kuni 40 protsenti, 2035. aastaks kuni 12 protsenti ja aastaks 2040 vähendatakse heitkogust 16 protsenti.

 Muu töötleva tööstuse eesmärkideks on, et heitkogused kasvavad 2022. aastaga võrreldes aastaks 2030 kuni 116 protsenti, aastaks 2035 62 protsenti ja aastaks 2040 kaheksa protsenti.

Seaduseelnõu tekst pole veel valmis ning seega pole võimalik öelda, kas eesmärgid ka sellisel kujul seadusesse kirjutatakse.

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kokkuvõte: