Kliimaseaduse koostajad leiavad, et baasaastaga 2022 võrreldes peab kogu põllumajanduse ja maakasutuse valdkonna süsinikuheide vähenema 14 protsenti. Eesmärk peab olema täidetud 2030. aastaks.

"Me ei pea toidutootmist vähendama, ei pea karja vähendama, ei ole vaja meil põllumajandustootmises olevat maad vähendada. Ja me saame kindlustada selle, et Eesti inimestel on omamaine kvaliteetne toit ka igapäevaselt toidulaual olemas," ütles põllumajandus-kaubanduskoja juht Ants Noot.

Kliimaseaduse kavandis on kirjas, et süsinikuheitmete vähendamiseks tuleb suurendada piimalehmade karjatamise osakaalu viis protsenti, mineraalväetiste kasutamist aga vähendada 30 protsenti. Jõgevamaa põllumees, Pajusi ABF-i omanik Lembit Paal ütles, et laudas kindla söödaratsiooniga harjunud piimalehmade karjamaale saatmine tekitab suuri lisakulutusi.

"Peame arvestama seda, et meie maade erastamised on ammu lõppenud ja maad liigub täpselt nii palju kui seda turule tuleb. See ei ole üldse mitte midagi erakordset, kui ühe farmi ümber ei olegi enam tegelikult karjamaid või need ei kuulu siis konkreetsele tootjale," selgitas Paal.

Tema sõnul kahandab mineraalväetiste vähendamine saagikust, mistõttu tuleb tootmist hoopis laiendada, et ei halveneks kohaliku toidu kättesaadavus.

"Siis me peaks rohkem loomi pidama, et saada rohkem orgaanikat, et sellega siis kompenseerida mineraalväetiste puudujääki. Aga minu meelest on need kliimaeesmärkide rakursist vaadatuna vastuolus," sõnas Paal.

"Kindlasti on vaja nende meetmete rakendamiseks teatavat riigi tuge. Teine on see, et kindlasti on eelduseks ka veel lisaks mõne õigusakti muutmine," rääkis Noot.