Ministri sõnul tulenevad kliimakindla majanduse seadusese raamid Euroopa Liidu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkidest. Samas ütleb kliimaseadus, et kliimasoojenemine tuntavalt alla kahe kraadi pole saavutatav.

Michali sõnul kirjeldab loodav seadus ausalt ja realistlikult olemasoleva tehnoloogiaga tehtavaid asju. "Kui liita sellega uusi tehnoloogiad, siis need eesmärgid saavad varuga ületatud," lisas ta.

"Euroopa on seadnud teatud eesmärgid vähendada heitmeid, mis tulenevad Pariisi leppest, 2030. aastaks 55 protsenti. Täna oleme Eesti riigina Euroopas top viie riigi hulgas, kes on vähendanud oma heitmeid ligikaudu 57 protsenti. Ja me püsime ka tulevikus selles tempos kõikide tulevaste toimetamistega. Aga rõhk siin on sama, mis paljudel teistel – kui me tahame jõuda selleni, mis Euroopas on eesmärk ka ministrite laudade taga, et tuleviks on see -90 protsenti, siis selleks on vaja uusi tehnoloogiaid. Arvan, et seda mõistavad Euroopas kõik. Ma ütleks nii, et me oleme täitsa koos seda seadust tegemas eesmärkidega, mis on kooskõlas Pariisi kliimaleppega, aga tulevikus on kindlasti vaja ka uusi lahendusi," rääkis Michal.

Minister võrdles kliimaseaduse eesmärkide täitmist kaalulangetusega.

"Ma ütleks, nagu kaalualanduse puhul on kaks valikut: kas inimene püüab kaalu alandada, vaadates üle söögilaua ja liikumisharjumused või loodab ta imelise kaaluravimi Ozempicu eale," ütles ta ja sõnas, et Eesti loodab esimese peale.

"Meie alustame täna kliimakindla majanduse seadusega n-ö toidulauast ja liikumisest. Ozempicut kliimavaldkonnas ehk süsiniku püüdmise tehnoloogiat, mille kõik riigid on kirjutanud sisse oma eesmärkidesse, veel sellisel kujul n-ö ärimudelina ei ole," lisas minister.

Tema sõnul on Euroopa Komisjon aga tulemas välja kirjeldusega, milline see uus tehnoloogia võiks olla.

"See annab täiendavad -10 protsenti juurde neile eesmärkidele. Nii et ütlen, et selles kavas, ma arvan, oleme ambitsioonikamad kui paljud teised riigid. Ja täna juba oleme top viie riigi hulgas, kes on vähendanud oma heitmeid. Nii et siin pole põhjust rääkida vähesest ambitsioonist ega vähesest tegudest. On riike, kes räägivad kliimanegatiivsusest ja on praeguseks vähendanud heitmeid mõne protsendi," rääkis ta.

Michal rõhutas, et praegu ei ole veel uut tehnoloogiat ärilisel kujul, mida heitmete vähendamiseks seaduses kirjeldada ning vastasel korral oleks seadus õhku täis kirjutatud.

"Sellega paljud ülikoolid ka Eestis tegelevad, aga ei ole sellel uuel tehnoloogial veel ärilist mudelit, mille puhul me saaksime öelda, et tegemist on täiesti tasuva või kindla mudeliga. Sellepärast ütlengi, et meie oleme kirjeldanud selle, mida saab täna teha. Vastasel korral alternatiiv oleks loomulikult kirjutada seadusesse palju õhku sisse, öelda, et meie ambitsioonid ületavad kõiki ambitsioone seninägematult ja siis koguneda siin saates /.../ ja öelda, et ei tea, kuidas see nii läks. Me paneme kirja ikka selle, mida täna saame teha reaalselt nende tehnoloogiatega ja lisame selle, kui tulevad uued tehnoloogiad, mis on täiendavad võimalused," rääkis Michal.

Ministri sõnul antakse seaduses veidi järele eesmärkidega näiteks põllumajandusele. "Maakasutuse puhul eeskätt, kus me põhiliselt järele anname toidujulgeoleku pärast, on põllumajanduses, kus võib-olla pole nii häid lahendusi, et sellise tempoga liikuda nagu omal ajal kokkulepitud," selgitas ta.

"Metsanduses liigume ikkagi kõrgema väärindamise suunas. Samamoodi pikaajaliselt jätkusuutliku raiemahu ja looduskaitsealade määratlemise poole. Me oleme öelnud, et 30 protsenti Eestist peab tulevikus olema kaitse all, arvan, et see on nii looduskaitse kui ka metsandussektori poolt oodatud sõnum. Eks sisutamine on vaja töö käigus veel ära teha," lisas ta.

Samuti jätkub turba kaevandamine, kuid Michali sõnul samuti eesmärgiga väheneda. "Turba kaevandamise eripära ongi võib-olla lühidalt kokkuvõttes see, et saadavast majanduskasust me saame päris suure heitme jalajälje, mis on umbes kümnendik Eesti heitme jalajäljest. Nii et igal juhul tuleb seda koomale tõmmata," ütles ta. 

Seaduse mõjuhinnangud on alles tulemas, aga Michali sõnul kulub erinevateks investeeringuteks palju avalikku raha. Tema hinnangul on aga küsimus pigem selles, kas tegemist on kulu või tuluga. Michal tõi näite, et energeetikute arvestuse järgi selleks, et saada kokku viis miljardit eurot järgmise 20 aastaga energia hinda Eesti inimestele odavamaks, on vaja investeerida umbes kaks miljardit erinevatesse energeetikavaldkonna tegevustesse.

"Kokkuvõttes me siis võidame umbes kolm miljardit energia hinnas. Kas see on tulu või kulu? Investeering tuleb igal juhul teha, aga inimestele tähendab see soodsamat energia hinda. Samamoodi transpordi erinevad liigid tuleb ümber vahetada. Majade renoveerimine, näiteks sel aastal on eelarves selleks 160 miljonit eurot – inimesed saavad oma kodud korda, nende vara väärtus kasvab, ettevõtted saavad tööd, see raha läheb majandusse. Kas see on tulu või kulu? Investeeringuid tuleb teha, aga see tõstab ühiskonna võimet toimetada paremini ja võib-olla on ka rahaliselt kasulik. Nii et ma väidan, et palju sellest, mida me teeme, on nii või teisiti vaja teha. Lihtsalt saab tehtud veidi kiiremini ja ka kasuga inimestele," selgitas minister.