Ööl vastu reedet ja laupäeva pidi Helsingist Tartusse teel olnud Finnairi lennuk GPS-häiringu tõttu tagasi Helsingisse pöörama, sest ei saanud Tartus maanduda. 

Kukemelgi sõnul on GPS-häiringu puhul selgelt tegu mõjutusega Venemaalt.

"Ilmselt on mingid signaalid, mida venelased üritavad segada ja vastupidi, käib radaritehnoloogia kasutamine, et teada saada, mis väeosad kuskil liiguvad. Sellesse on paraku tõmmatud Tartu lennujaam, sest Eestis olevatest regionaalsetest lennujaamadest asub Tartu Vene piirile kõige lähemal. See mõjutustegevus ei ole ühepoole, see on kindlasti mõlemapoolne, et saada võimalikult palju informatsiooni, mida üks ja teine pool teeb, kus väed liiguvad ja mida teevad," lausus Kukemelk, lisades, et näiteks Lääne-Eestis asuvatel Kuressaare ja Kärdla lennuväljadel pole sama probleemi olnud.

"Venemaal ei ole huvi, et Tartusse ei saaks lennud tulla, küsimus ei ole absoluutselt selles. Lõuna-Eestis on ju Kuperjanovi pataljon, neid väga huvitab, mis pataljonid sinna saabunud mis riikidest, mis tehnika seal on. Ma olen veendunud, et NATO-t ka huvitab, mis toimub Pihkva ümbruses, mis lennukid on Pihkvas, palju on vägesid. See (GPS-häiring) on sellega kaasnev efekt," lisas ta.

Kaitsevägi: me ei suru maha GPS-signaale

Kaitseväest öeldi ERR-ile, et Kukemelk spekuleerib meelevaldselt Eesti kaitseväe tegevuse osas ning loob sellega faktiliselt vale mulje tegeliku olukorraga võrreldes.

"Saan kinnitada, et Eesti kaitsevägi ei ole mitte ühelgi moel seotud GPS-signaali häiretega – kaitsevägi ei sega ega suru maha GPS-signaale," lausus leitnant Martin Hiir kaitseväe peastaabist.

Tartus tuleks taastada lennujuhtimine

Suuri lennujaamu, nagu Tallinn või Riia, taolised häired ei mõjuta, sest seal on ILS ehk täppismaandumise süsteem ja kontrollitud õhuruum. Tartu lennuväljal mindi majanduslikel kaalutlustel 2022. aastal aga üle irdtornile, mistõttu pole seal enam lennujuhtimist, vaid toimub vaid informeerimine, selgitas Kukemelk.

"Ehk tegemist on kontrollimatu õhuruumiga, kus antakse infot, aga piloodil on vastutus, kas ta maandub või ei. Kui tal GPS-signaali pole, siis on maandumine on raskendatud ja piloodil lasub vastutus. Kui Tartus oleks sama olukord mis enne 2022. aastat ehk mitte irdtorn, vaid lennujuhtimine ja tänaseni töökorras ILS-majakas saaks toimida, siis meil täna seda probleemi ei oleks," lausus ta.

Kukemelgi sõnul on tema teada aasta lõpuks plaanis Tartu lennuväljale panna DME radar, aga et Finnairi lennud saaksid Tartusse jätkuda, tuleb leida kiirem lahendus, vähemalt ajutiselt.

"Kui sellele (olukorrale) kiiret lahendust ei lea, siis Finnair ei saa nende lendudega jätkata. Natuke on see lennuliiklusteeninduse ja natuke ka transpordiameti käes. Kas on tahe muuta Tartu lennuväli lühiplaanis informatsioonialast lennujuhtimisalaks. Kui tahe on olemas, siis tööriistad on Eesti käes ja seda saaks kiiresti teha," märkis Kukemelk.

Kukemelk lisas, et äriliselt lennujuhtimisala taastamine Tartus kindlasti mõistlik ei ole, aga sama võib öelda ka Helsingi-Tartu lennuliini kohta, mida riiklikult doteeritakse.

"See on riigi valikute küsimus. Tartu piirkonna jaoks on see lennuliin ülioluline. Ka Finnair on sellest huvitatud, nad näevad, et nõudlust on. Aga lennunduses ei tehta kompromisse ohutusega. See on riiklik otsus, mitte äriline otsus," lausus ta.

Põhjus, miks Finnairi lennukid mõlemal korral lendasid tagasi Helsingisse, mitte Tallinna, oli pigem logistiline, et mitte lennugraafikuid segamini ajada, märkis Kukemelk.

Kantsler Kasemets: lennujuhtimisteenus Tartus tuleb taastada

GPS-signaali segamine Venemaa poolt kindlasti jätkub ja see tähendab, et kui Finnair oma lennuohutuse protokolle ei muuda, tuleb suure tõenäosusega teha Tartu lennujaamas lendude jätkumiseks muutusi, ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.

"Lennuliiklusteenistus on välja arendanud DME (Distance Measuring Equipment) navigatsioonivõrgustiku, mis pakub GPS-põhisele juhtimisele alternatiivi, kuid mitte automaatset. Lennujuhtimisteenus Tartu lennujaamale tuleks igal juhul taastada. Uurime koos transpordiameti ja lennuliiklusteenistusega, kuidas seda kõige kiiremini ja efektiivsemalt teha. Tehniliselt on Tartu lennujaam lennujuhtimisteenuse taastamiseks juba täna valmis," lausus Kasemets.

"Venemaa pahatahtliku tegevuse tõttu lendude katkemine ei ole hea lahendus, püüame seda igal juhul vältida," lisas ta.

Klaas: me tahame, et lennugraafik saaks toimida

Lennuliiklusteeninduse lennuliikluskorraldamise juht Mihkel Haug ütles, et kuivõrd olukord on uus, siis detaile, kuidas lahendused leitakse, ei oska ta veel öelda.

"Me otsime kõige kiiremaid lahendusi ja esmaspäevast juba töögrupid hakkavad toimetama. Üldine suunis Euroopa Liidu poolt ja üldse lennundussektori poolt on olnud minna üle GPS-ile. Tänases olukorras me peame selle ümber hindama," märkis ta.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et linna huvi on, et Helsingi lennuliin jätkaks kokkulepitud graafikus.

"Praegu selle olukorra pealt, kus me oleme, ei ole meil alust meie poolt antavat hüvitist vähendada või välja maksmata jätta. Meie motivatsioon on selles, et kokkulepitud või lepingujärgne lennugraafik igal juhul saaks toimida," lausus Klaas.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et lennuliikluse häirimine on hübriidrünnak ja ta plaanib teema tõstatada ka liitlasriikidega.