Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas märtsis Eesti majutusettevõtteid 115 700 välis- ja 121 700 siseturisti.

"Eelmise aasta märtsiga võrreldes oli välisturiste 14 protsenti rohkem, aga siiski veel seitse protsenti vähem kui enne kriisi 2019. aasta märtsis. Siseturistide arv jäi kahe protsendi võrra alla mullusele märtsikuu rekordile," selgitas Laurmaa.

Tavapäraselt saabus enim turiste naaberriikidest – Soomest 44 000 ja Lätist 25 100 turisti. Leedust reisis Eestisse üle 4800 inimese, Saksamaalt 4600 ja Suurbritanniast ligi 4500. Võrreldes eelmise märtsiga saabus majutusettevõtetesse rohkem turiste mitmest Euroopa riigist ja ka kaugematest piirkondadest. Soome turiste oli 11, Läti turiste 33, Leedu turiste 21 ja Saksamaa turiste üheksa protsenti rohkem.

Aasiast saabunud turiste peatus majutusettevõtetes 19 protsenti rohkem kui mullu märtsis. Suurem osa turiste eelistas ööbida Harjumaal, järgnesid Pärnu ja Tartu maakond.

Siseturistidest 70 protsenti märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 21 protsenti töö. Kõige rohkem siseturiste peatus Harjumaal (33 protsenti), järgnesid Pärnumaa (14 protsenti), Tartumaa (12 protsenti) ja Ida-Virumaa (11 protsenti).

Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku 435 900 ööks, millest 202 700 oli siseturistide ja 233 200 välisturistide ööbimisi.

Analüütik selgitas, et märtsis pakkus külastajatele majutust 906 ettevõtet. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 42 eurot inimese kohta, mis oli 2023. aasta märtsi hinnast ühe euro võrra odavam, kuid kriisieelse 2019. aasta märtsi hinnast kuue euro võrra kallim, ütles Laurmaa. Nii Harjumaal, Ida-Virumaal kui Tartumaal maksis ööpäev inimese kohta 43 eurot, Pärnu- ning Saaremaal 39 eurot.

Eesti inimeste üldise reisistatistika ülevaate leiab Eesti Panga kodulehelt. Keskpank nendib, et tänavu esimeses kvartalis reisisid eestlased varasemast vähem, aga viibisid kohal pikemat aega.