"Suurenev päikeseenergia toodang Baltikumis ja vähenev tarbimine suveperioodil langetavad elektri turuhinda. Samas tundidel, mil soodsat tuule- ja päikeseenergiat jääb puudu, tuleb piirkonnas kasutada kallimaid soojuselektrijaamu ja importida elektrienergiat naaberriikidest, mis tähendab tarbijate jaoks kõrgema elektrihinnaga tunde," märkis Kasparov Eesti Energia reedel avaldatud energiaturu ülevaates.

"Üldiselt toob suvi alati madalamaid elektrihindu ja sel aastal võivad need Baltikumis langeda oodatust rohkem. Me läheme suvele vastu rekordiliselt suure taastuvenergia toodangu, stabiilse tarbimise ning Põhjamaade ühtlase hüdroenergia pealevooluga. Tõenäoliselt töötavad fossiilkütusel põhinevad elektrijaamad minimaalse võimaliku võimsusega, kuna nende kütte- ja CO2-kvootide kulud on kõrged. Läti ja Leedu gaasitehastes on suviti hooldustööd, nagu ka Eesti põlevkivielektrijaamades," selgitas Kasparov.

Suve elektritootmist juhib päike, mille installeeritud võimsuse suurus on Balti riikides eeldatavasti rekordilised 2000 MW.

"Võrdluseks: juunis keskpäeval oodatav tunnitarbimine on umbes 2800 MW. Kui nüüd lisada 1700 MW paigaldatud tuuletootmisvõimsust, siis võime eeldada, et enamikel päevadel on hind päikesepaistelistel tundidel (10-18) väga madal või isegi negatiivne, nagu me juba aprillis ja mais mitmel päeval nägime," ütles Kasparov.

See võib aga viia paradoksaalse hinnakõverani, kus öised hinnad võivad tegelikult olla palju kõrgemad, kuna Eesti peaks importima elektrit Soomest, Rootsist või Poolast või käivitama mõne meie fossiilkütusel töötava elektrijaama.

"Need töötavad hetkel 70-100 eurot/MWh hinnavahemikus. Võrdluseks, et tulevikutehingute põhjal on meie lähiriikides juuli keskmine elektrihind järgnev: Soome 36 eurot/MWh, Lõuna-Rootsi 37 eurot/MWh, Poola 88 eurot/MWh. Tavaliselt jääb Baltimaade elektrihind nende näitajate vahele," ütles Kasparov.

"Vaadates elektrienergia kogutarbimise andmeid ja arvestades temperatuurimuutuste mõju, on elektritarbimine jäänud talvekuudel võrreldes 2023. aastaga üsna stabiilseks. Suvine tarbimine on aga vähem prognoositav, sest seda mõjutavad väike- ja mikrotootjad oma  päikesepaneelidega, mistõttu nendelt tavaliselt tulev ostunõudlus puudub," märkis Kasparov. "Võime eeldada väikest tarbimise kasvu kliimaseadmete töös hoidmiseks, kui tuleb kuum suvi. Üldiselt oleme siiski madalamal tarbimise tasemel võrreldes 2022. aasta tipptasemega, mis käib sama sammu ka üldise majandusolukorraga."

Aprillis oli Nord Pooli elektri börsihind Eestis võrreldes märtsiga 11,53 protsenti odavam, makstes 60,39 eurot/MWh. Aprill oli ilma poolest väga heitlik ning vastavalt sellele muutus ka nõudlus elektrienergia järele. Kokku tarbiti aprillis üleriigiliselt 680 GWh energiat (märtsis 721 GWh). Keskmine elektrienergia tunnitarbimine vähenes 2,6 protsenti.

Ilus ilm aprilli alguses tõi kaasa rekordilise taastuvenergia tootmise. Tuulepargid tootsid peaaegu sama palju elektrit kui päikesepargid, saavutades kokku 160 GWh tootmist. Kuu teisel poolel suurendas halvenenud ilm nõudlust elektrienergia järele ja tõi kaasa taastuvate energiaallikate toodangu osakaalu vähenemise.

Leedu päikeseelektrijaamad tegid 11. aprillil kell 11 selle aasta tootmisrekordi ühe tunni kohta, 730 MW.

Aprilli teist poolt valitsenud külma ilma tõttu oli vaja töös hoida soojuselektrijaamu. Olukorda raskendas asjaolu, et odavama elektrienergia tootmist piirkonnas piirab endiselt Soome olulise Olkiluoto-3 tuumareaktori remont. Samuti on Rootsis käimas mitmed plaanipärased energiataristu hooldustööd, mis vähendavad odavama energia jõudmist Balti riikidesse. Sealse kahe reaktori koguvõimsus on 2,5 GW ning nende remonttööd peaksid lõppema mais, ütles Kasparov.

Talviste ilmade tagasitulek aprillis suurendas Kasparovi sõnul ka nõudlust CO2 kvootide järele, nende keskmine hind kõikus 64 eurot/tonni ümber. Mai alguse seisuga näitavad turufutuurid, et nende hind tuleb aasta lõpuks eeldatavasti 70 euro ümber tonni kohta, kuigi alles eelmisel kuul kauplesid nad hinnatasemel 60 eurot/tonn.