Eelkõige peab Hollandi kaitseministri sõnul praegu pingutama siiski Ukraina toetamisel, sellega seoses hakkavad suvel Ukrainasse saabuma Taani ja Hollandi annetatud hävitajad.

"Me oleme praegu ajagraafikus, et sellel suvel jõuaks esimesed Taani lennukid Ukrainasse. Hollandi lennukeid hakkame saadetiste kaupa saatma, loodetavasti saame sellega alustada sügisel," ütles Ollongren.

Lennukitega koos tuleb Ukrainasse saata ka varuosad ning relvastus ning ette tuleb valmistada Ukraina taristu. Praegu plaanib Holland annetada 24 hävitajat.

"Meil on veel mõni, mille osas peame otsuse tegema. Meie õhuvägi vahetab neid praegu välja. See arv on kindel, aga võib-olla on meil veel paar tükki lisaks," lausus minister.

Hollandi õhuvägi kasutab ise edaspidi varghävitajaid F35. Osad lennusalgad lendavad juba nendega ning uued hävitajad tulevad ka detsembrist kolmeks kuuks Ämarisse Balti riikide õhuruumi valvama. Lisaks on mitusada Hollandi sõdurit Leedus ning suvel läheb Leetu õppusele paariks nädalaks ka Hollandi õhutõrjesüsteem Patriot.

"Näeme, et Vene oht, millega silmitsi seisate, on päris. Peame teie piiri ka oma piiriks. Me ei hakka Hollandit kaitsma Hollandis piiril Saksmaaga. Meie julgeoleku kaitsmine hakkab siit," ütles Ollongren.

Kuigi Patrioti saatmine Leetu lubab Hollandlastel harjutada Balti riikidesse õhutõrje toomist, ei ole see pidev liitlaste õhutõrje kohalolek, milles liitlased Vilniuse tippkohtumisel põhimõttes kokku leppisid.

"Õhutõrje, eriti Patriotid, on võime, mida on väga piiratud mahus. Meie prioriteet on praegu Ukraina. Ukrainal on vaja rohkem õhutõrjet ja me oleme annetanud ka oma Patrioti süsteemide osi Ukrainale, sest neil on neid praegu vaja. Neil oleks olnud neid vaja juba enne. Siiski ma arvan, et teil oli õigus, et seda on vaja esile tõsta. Seda, et meil on Euroopas vaja tugevamat õhutõrjet, eriti NATO idatiival. See rotatsiooniline mudel on minu arust hea idee, mida peab NATO veel täiendama," rääkis Ollongren.

NATO liitlastel pole piisavalt õhutõrjet, et kaitsta oma riike, aidata Ukrainat ning valvata Balti riike.

"Kõige rohkem, mida praegu teha saame, on õppus Leedus, näitamaks et teeme, mida saame," sõnas ta.

Tõenäoliselt jääb järgmise NATO peasekretäri tööülesandeks õhutõrje tugevdamine. Selleks võib sügisel saada Ollongreni kolleeg Hollandi praegune peaminister Mark Rutte.

Ruttet toetavad peasekretäri kohale enamik liitlasi sealhulgas suurriigid ja ka Eesti. Samas siiski on Eesti peaminister Kaja Kallas varem tõdenud, et kuigi Eesti ja naaberriigid on NATO-s juba 20 aastat, siis allianssi juhtivatel kohtadel on idatiivalt pärit inimesi vähe.

Ollongren ütleb, et Hollandi abi Ukrainale näitab, et Rutte mõistab NATO idatiiva, sealhulgas Eesti muresid.

"Ta näitas seda ka siis, kui Ukraina kohal lasti 2014. aastal alla reisilennuk MH17. See oli Vene rakett. Seda ei tohi unustada. Oleme sellest hetkest alati öelnud, ja ka Rutte isiklikult, et Venemaa ja Putin peab vastutama kõigi nende inimeste surmade eest. Paljud seal lennukis olid hollandlased. Ma arvan, kui sa vaatad, mida Rutte on teinud, siis on näha, et ta on inimene, kes mõtleb meie ühistele huvidele ja ka Eesti ja teiste siin lähedal asuvate NATO liitlaste huvidele," rääkis Ollongren.