Rahukõneluste nurjumine suurendaks veelgi Gaza humanitaarkriisi
USA presidendi Joe Bideni otsus jätta Iisraelile saatmata võimsad lennukipommid pole Gaza sõda oluliselt muutnud. Kui Egiptuse eestvedamisel peetavad rahukõnelused Iisraeli ja Hamasi liidrite vahel taaskord kuhugi ei jõua, võib juba niigi sügav humanitaarkriis Gazas veelgi süveneda.
Iisrael mälestas esmaspäeval sõdades langenud sõdureid ja terrorirünnaku ohvreid. Sõda Gazas on nõudnud üle 600 sõjaväelase elu, viimased neli hukkusid Gaza linnas, kui läksid uuesti kontrollima üht koolikompleksi, mis varem oli Hamasi võitlejatest puhastatud.
Hamasi võitlejate hävitamine on Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu peamine eesmärk, kuid selle täitmine on arvatust raskem. Gaza põhjaosas Jabalias puhkesid taas lahingud, kuigi jaanuaris kuulutati linn Hamasist vabaks. Jabalias elab 100 000 inimest, kes peavad nüüd taas põgenema.
"Iga päev peame kolima. Oleme kolinud rohkem kui püsinud ühes majas. Iga päev oleme uues kohas. Üks kord põhjas, siis lõunas, siis paremal pool. Me ei tea, kuhu minna. Inimesed, jätke meid rahule. Lõpetage oma kurjus, et saaksime oma elu edasi elada. Me ei taha sõdu ja ei saa sõdimisega hakkama," rääkis põgenik Mohamed Masoud.
Iisraeli ajakirjanduse teatel on kaitseminister Yoav Gallant peaministri peale pahane, sest kuigi enamik sõjast oli veebruariks tehtud ning jäi vaid üksikute kollete puhastamine, ei tahtnud Netanyahu toetada kedagi Gaza sektori juhina. Ja kuigi lahinguväljal võib võit olla käeulatuses, siis rahvusvaheline üldsus on üha rohkem Iisraeli vastu.
USA president Joe Biden otsustas enamjaolt siseriiklike protestide ja sotsiaalmeedias leviva pahameele tõttu mitte anda Iisraelile võimsaid lennukipomme. 1,4 miljonit inimest põgenes mujalt Gazast Rafah'sse ning selliste pommide kasutamine tihedalt asustatud alal nõuab üha rohkem elusid. Gaza võimude andmeil on hukkunud 35 000, Iisraeli andmeil 16 000–20 000 palestiina tsiviilisikut.
USA välisminister Antony Blinken hoiatas, et Iisraeli rünnak Rafah'le võib luua vastupanuvõitluse, kuna kõiki Hamasi võitlejaid nagunii kätte ei saada. See tähendaks kaost ja lõppematut anarhiat.
"Jagame Iisraeli eesmärki kindlustada, et Hamas ei saaks enam inimesi juhtida, oleks demilitariseeritud ja Iisrael saaks liidrid kätte. Toetame seda jätkuvalt, aga on olemas parem viis eesmärkide saavutamiseks kui otsene pealetung Rafah'le. Sel teemal Iisraeliga vestlemegi. Meil on selleks parem viis," ütles Blinken.
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu ei muretse Bideni otsuse pärast.
"Kui Iisrael peab seisma üksi, siis seisame üksi. Aga teame, et me ei ole üksi, sest meil on nii palju korralikke inimesi igal pool, kes meid toetavad ja mõistavad tõde. Alistame oma vaenlased ja tagame oma julgeoleku," lausus ta.
Iisrael väed sulgesid Rafah piiripunkti Egiptusega ja alustasid Rafah idaosas lahinguid. Üle 360 000 inimese on taas pidanud põgenikutee ette võtma, suundudes Vahemere äärde al-Mawasi ja Deir el-Balah'sse. USA välisministeerium edastas aga kongressile 46-leheküljelise raporti, milles hinnati USA osalust ja Iisraeli sõjapidamist reguleerivat rahvusvahelist humanitaarõigust.
"Raport ütleb, et võttes aluseks lastele, naistele, meestele osaks saanud häda Hamasi loodud risttule tõttu, siis on alust järeldada, et on olukordi, kus Iisrael on tegutsenud viisil, mis ei järgi rahvusvahelist humanitaarõigust. Samal ajal jätkame kõikide nende juhtumite uurimist, mida teeb ka Iisrael," ütles Blinken.
"Raport on mitmeti vastuoluline. Probleem seisneb selles, et selles ei jõuta järeldusteni, mis oleksid tuvastatud faktide põhjal loogilised. Raport ütleb, et on põhjendatud hinnata, et USA relvi on kasutatud rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisteks. Ja samas ei öelda, et Iisrael on rikkunud rahvusvahelist humanitaarõigust," märkis endine USA välisministeeriumi poliitiliste ja sõjaliste asjade büroo juht Josh Paul.
Iisraeli tankid Rafah's on Egiptust tõsiselt pahandanud, sest mõne analüütiku hinnangul tähendab nende sealviibimine Camp Davidi rahulepete rikkumist. Põgeniketulva kartev Kairo näeb vaeva rahukõnelustega, mis liiguvad visalt edasi. Hamas jõudis teatada, et relvarahu ja vangide vahetuse tingimused sobivad. Egiptuse hinnangul puudub poliitiline tahe relvarahuks, viidates Iisraelile.
"Kõneluste ja arutelude eesmärk on hinnata olukorda Rafah sõjalise sissetungi valguses ning rõhutada tiheda koostöö olulisust eskalatsiooni peatamiseks. Rahvusvaheline konsensus on Rafah's sõjaliste operatsioonide laiendamise või kogu operatsiooni vastu," lausus Egiptuse välisminister Sameh Šukri.
Kui Iisrael sulges Rafah piiripunkti, siis avati Gaza põhjaosas Lääne-Erez humanitaarabi kohaletoimetamiseks. Gaza elanikel on puudus kõigest, toidust rääkimata. ÜRO inimõigusjuht Volker Türk märkis, et kui Iisrael ründab täie jõuga Rafah'd, siis humanitaarkatastroof süveneb.
"Viimased evakuatsioonikorraldused mõjutavad ligi üht miljonit inimest Rafah's. Kuhu nad peaksid minema? Gazas pole turvalist kohta," ütles Türk.
ÜRO Peaassamblee toetas sümboolsel hääletusel Palestiina taotlust saada organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. 143 riiki, sealhulgas Eesti oli poolt, vastu üheksa ja erapooletuid 25. Ühinenud rahvaste organisatsiooni liikmeks saab vaid julgeolekunõukogu heakskiidul.
Kannik: kahe riiigi lahendust enam ei paista
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ütles "Välisilma" stuudiointervjuus, et USA ja Iisraeli suhted ei ole lihtsas seisus.
"USA ja Iisrael on ajalooliselt olnud väga tihedad liitlased. Aga ka Obama administratsiooni ajal oli seal arvestatavaid erimeelsusi, eelkõige mis puudutas Iraani küsimust. Obama teatavasti otsustas Iraaniga minna tuumaleppele, mida Iisrael kunagi heaks ei kiitnud. Selles mõttes see kriitiline seis ei ole uus. Aga ma ei arva ka, et nad oleks suures kriisis. Kasvõi seesama ÜRO hääletus näitas, et USA jäi seal vankumatult Iisraeli taha," kommenteeris Kannik.
Kanniku sõnul ootab Iisrael tõenäoliselt Donald Trumpi võimule tulemist USA-s, sest Trumpiga oleks neil lihtsam suhelda.
"Bideni administratsioon on väga ettevaatlik seetõttu, et Michigani osariigis on Ameerika suurim moslemikogukond ja see on üks võtmeosariike Ühendriikide valimistel," märkis Kannik.
Samas ei ole see Kanniku sõnul vaid valimiseelne mäng.
"Demokraatide suhtumine Iisraelisse on eriti pärast seda, kui Iisrael tegelikult loobus kahe riigi lahenduse otsimisest ja asus väga massiivselt ehitama asundusi Jordani jõe läänekaldale, muutunud märksa kriitilisemaks," ütles ta.
Kanniku sõnul ongi nüüd kahe riigi lahenduse juurde tagasitulekut väga raske ette kujutada.
"Isegi Iisraeli poliitilise spektri need erakonnad, kes suhtuvad Netanyahusse väga kriitiliselt, ei kiirusta ütlema, et jah, me oleme uuesti nõus, nii nagu Oslo lepingutega ette nähti, tulema tagasi kahe riigi lahenduse juurde. Valdavale osale Iisraeli poliitikute jaoks on ikkagi see, et anda julgeolekukontroll kogu läänekalda osas üle Palestiina võimule, üsna mõeldamatu," lausus Kannik.
Kannik rääkis, et lühikeses perspektiivis see, et USA katkestas Iisraelile sõjalise abi saadetised, Iisraeli võimekusele mõju ei avalda, sest riigil on oma varud olemas.
"Kui see peaks jääma pikemaajaliseks ja kestma mitu aastat, siis see kindlasti hakkaks mingil määral mõjutama. Praegu, ma arvan, et need otsused on seotud eelkõige sellega, et USA tahab näidata, et nad ei toeta Iisraeli tegevust Gazas üks-üheselt," sõnas Kannik.
Toimetaja: Marko Tooming