"Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ pöördub Teie poole ajutise kaitse elamisloa pikendamise menetluse ebamõistliku venimise tõttu. Eesti Linnade ja Valdade Liidu poole on pöördunud mitmed kohalikud omavalitsused, et nad  tunnevad muret Ukraina sõjapõgenike pärast, kes on esitanud tähtaegselt politsei- ja piirivalveametile ajutise kaitse elamisloa pikendamise taotluse, kuid kes ei ole saanud tähtaegselt ajutise kaitse elamisloa pikendamise otsust," seisab kirjas.

Eelnevat iseloomustab Luhalaiu sõnul üks näide Elva vallast, kus üksi lapsi kasvatav mitte tööl käiv ema esitas enda ja laste osas taotluse politsei- ja piirivalveametile kolm kuud enne ajutise kaitse elamisloa lõppemise tähtaega. Perel lõppes ajutise kaitse staatus aprilli keskel ja iseteenindusest nähtub, et nende taotlus võetakse menetlusse juunikuus.

Luhalaid kirjutas, et kohalikud omavalitsused on edastanud, et paljudel Ukraina sõjapõgenikel on elamisloa taotluste pikendamise menetlus veninud nii pikaks, et nii lastel kui täisealistel isikutel on elamisload lõppenud.

"Sõda Ukrainas kestab ja isegi kui sõjapõgenikuna Eestisse saabunud inimese elamisluba lõpeb, siis tema ajutise kaitse vajadus säilib," märkis Luhalaid.

Ta lisas, et elamisloa puudumise tõttu ei saa inimesed  enam neile määratud riiklikke pensione ja hüvitisi ega kohalike omavalitsuste tagatavaid toetusi ja teenuseid.

"Kuigi sotsiaalkindlustusamet (SKA) on kinnitanud, et kui PPA võimaldab elamisloa kehtivuse tagantjärgi, siis tagab SKA hüvitised tagantjärgi vastavalt elamisloa kestvusele, tuleb Ukraina sõjapõgenike puhul arvestada, et neil võivad puududa igasugused muud elatusvahendid peale hüvitiste ja toetuste ning võrgustik, kes võiks neid toetada. Seega elamisloa ja toetuste/hüvitiste katkemisel ei pruugi inimesel olla piisavaid elatusallikaid inimväärseks eluks," seisab kirjas.

"Täiendavalt on oluline arvestada, et elamisloa lõppemine sunnib tööandjad, kui nende kollektiivis on sõjapõgenikke, kellel lõppeb elamisluba, mis on seni töölevõtmise aluseks olnud, lõpetama töösuhte. Tööandjad on teadlikud välismaalaste värbamist puudutavast seadusandlusest ja sellest, et elamisloa lõppemise korral puudub alus töölepingu jätkamiseks. Eelnev omakorda jätab inimese ilma võimalusest töötada ja paneb sõltuma sotsiaaltoetustest," lisas Luhalaid.

Samuti mõjutab elamisloa lõppemine ravikindlustusega hõlmatust ja ka võimalust osaleda keelekursustel.

"Eesti sotsiaalvaldkonna teenused on ennekõike üles ehitatud põhimõttel, et inimesel on riigis viibimiseks kas elamisluba või muu õiguslik alus. KOV teenuste vaates on oluline, et inimesel  oleks registreeritud elukoht rahvastikuregistris. Kui inimesel puuduvad eelmainitud Eestis viibimise alused ja kehtiv elukoha registreering rahvastikuregistris, siis on oluline arvestada, et vastavalt sotsiaalhoolekandeseadusele laieneb elamisloata inimesele KOVis ainult vältimatu sotsiaalabi," kirjutas Luhalaid.

"Seega on inimesed ka KOV teenuste tagamise vaates olukorras, kus kohalik omavalitsus ei saa maksta sotsiaaltoetuseid kehtiva elamisloa puudumise tõttu. Jääme lootma Teie tagasisidele, kuidas tekkinud olukorras kiireid lahendusi leida, sh nii inimesi kui kohalikke omavalitsusi nõustada," seisis veel kirjas.

Politsei- ja piirivalveamet põhjendab oma kodulehel olukorda sellega, et ajutise kaitse taotluste maht on hetkel suur, mistõttu võib PPA teha ajutise kaitse pikendamise otsuse elamisloa viimasel päeval või isegi hiljem. "Sel juhul pikendab PPA elamisluba tagasiulatuvalt ja see hakkab kehtima eelmise elamisloa kehtivusele järgnevast päevast. Juhul, kui elamisluba pikendatakse pärast tähtaega, võib see mõjutada hüvitiste ja toetuste saamist. Seetõttu tasub inimestel, kelle ajutist kaitset pikendatakse pärast elamisloa tähtaega, kontrollida üle, kas hüvitiste ja toetuste saamiseks tuleb esitada uus taotlus," seisab politsei kodulehel.