"Tallinna üleminek eestikeelsele haridusele algab 1. septembril, erisusi ja pikendusi pole vaja," rääkis Kallas.

"Lasnamäe põhikool on taotlenud ühe aasta pikendust, ja nemad kui erivajadustega laste kool saavad erituge ja arvestatakse ka erivajadusega laste erisusi. Lasnamäe põhikoolile on vaja uut ülemineku kava ja me ei näe takistusi, nad vajavad teistsugust ülemineku plaani. Seal on individuaalne lähenemine kõikidele lastele," sõnas Kallas.

Kuid haridusminister ei anna erisusi matemaatika ja loodusõpetuse õpetamiseks vene keeles – see moodustaks kolmandiku õppeainetest.

"Ei ole põhjendust, mitte mingit põhjendust, miks need lapsed ei suudaks matemaatikat eesti keeles õppida. Küsimus on pigem matemaatika õpetamise meetodis ja selles, kas lisaks eestikeelsele õpetajale seal klassi ees on neil lastel vaja veel abiõpetaja tuge ja kas see tugi peaks olema vene keeles, et nad saaks õppeprotsessis paremini hakkama," rääks Kallas.

Lasnamäe põhikooli direktor Milena Pogidajeva ütles "Aktuaalsele kaamerale", et erivajadustega õpilaste eesmärk on saavutada keeletase B1 ehk iseseisva keelekasutaja võimekus, kuid tulemused on väga nõrgad. "Meil on erivajadustega õpilased. Ja nendel on erinevad probleemid mäluga, tajuga, mõtlemisega. Seetõttu nende tulemused ei ole nii head, mis peavad olema," rääkis ta.

Pogidajeva sõnul ei kujuta ta ette, kuidas need lapsed loevad sügisest loodusõpetuse tekste ja matemaatika tekstülesandeid eesti keeles. "Kõigepealt kõneprobleemid. Emakeeles tihti nad ei saa aru, millest nad üldse räägivad ja millest see tekst, milles nad loevad ja kuidas on vaja kirjutada. Päris raske," ütles ta.

Lasnamäe riigigümnaasiumi planeerimine läheb edasi

Tallinn ja riik lähevad edasi minna Lasnamäe riigigümnaasiumi planeerimisega, kinnitas Kallas. Ossinovski kinnitas, et linnal on Lasnamäe riigigümnaasiumi vastu suur huvi.

"Kui riik võtab täiendavaid kohustusi gümnaasiumikohtade pidamises, siis see vabastab ruumi põhikoolidele. Siin on tehnilised nüansid, näiteks planeeringute osas, aga Tallinna spetsialistid töötavad siin tublisti riigiga koos," rääkis Ossinovski.

Linnapea rääkis ka, et uuel linnavalitsusel on tõsine siht kooli- ja haridusvõrgu planeerimisega tegeleda süsteemsemalt kui varem. "Tallinna koolid on ülerahvastatud ja õpetajad ülekoormatud. Alustame tööd, et tekiks täiendavaid põhikoolikohti. Hakkame neid rajama, aga ühe aastaga tulemust veel ei saavuta," sõnas Ossinovski.

Ossinovski kinnitas, et erinevalt linnade ja valdade liidust Tallinn jätkab haridusleppe läbirääkimistes osalemist.

Ossinovski: muresid reformiga jagub

"Üleminek eestikeelsele õppele on Tallinna jaoks massiivne reform, see on tõsine hariduskorralduslik väljakutse. Kuid saame sellega hakkama ja rakendame reformi sisuliselt," rääkis Ossinovski pressikonverentsil.

Ossinovski kinnitas, et väljakutseid ja muresid seoses reformiga jagub. "Aga sellega Tallinn ka töötab. Erivajadustega lastele ootame riigilt individuaalsemat käsitlust," sõnas Ossinovski.

Linnapea märkis, et kuigi 1-4 klassides on õpetajaid puudu, siis ta usub, et 1. septembril on Tallinn olukorras, et klasside ees on kvalifitseeritud õpetajad olemas.

Suurem probleem on vene keeles õpetamist jätkavate õpetajatega, kellest ligi 350 keelenõuetele ei vasta. "Samas ei saa me neist ka loobuda, sest meil on neid tegelikult vaja. Otsime võimalusi, kuidas seda olukorda lahendada, aga siin on otsused valitsuse teha," sõnas Ossinovski.