Kohalike omavalitsuste üks olulisemaid rolle hea hariduskorralduse tagamisel on asutuste juhtide toetamine. Kohalike omavalitsuste haridusspetsialistide seas tehtud uuringust selgus, et 43 protsenti küsitlusele vastanud kohalikest omavalitsustest ehk kooli pidajatest nentis haridusjuhtide toetamisel oskustes ja teadmistes puudujääki.

Siiski on hea meel, et paljud omavalitsused on võtnud südameasjaks oma koolijuhtide teadliku toetamise. Näiteks lõppes hiljuti Tartumaa kohalike omavalitsuste haridusspetsialistidele arenguprogramm, millest ühe koolituspäeva viisime läbi koos koolijuhtide ja vallajuhtidega, et keskenduda koolijuhtide toetamisele ja omavahelise usaldusliku suhte tugevdamisele.

Erinevad ootused

Usalduse loomise eelduseks on üksteise mõistmine ning selleks on vaja aru saada, millised on mõlema osapoole ülesanded, vastutus ja ootused teineteisele. Koolituspäeval viitasid koolijuhid murekohtadena sellele, et kooli pidajad ei ole alati koolielust piisavalt teadlikud ning puuduvad ühiselt seatud eesmärgid ja kokkulepped, vahepeal kiputakse antud vabadust valikuliselt kärpima, näiteks eelarvega seotud otsuste korral.

Ühtlasi toodi välja, et hariduselu puudutavaid otsuseid tehakse kiirustades ning koolijuhte kaasamata. Koolijuhid ootavad pidajalt sisukaid ja regulaarseid kohtumisi, asjakohast tagasisidet ning aktiivset osalust kooli visiooni ja arengukava koostamisel. Ühtlasi on juhtide ootus, et haridusvõrk oleks rahvastikuprognoose arvestav ning analüüsitud.

Kooli pidajad tõid koolitusel murekohtadena välja koolijuhtide usaldamatust kooli pidaja (kompetentsuse) suhtes, probleeme erinevate dokumentide ajakohasuse ja selgusega, mõningast läbipaistmatust koolisiseses korralduses. Kooli pidajad ootavad juhtidelt julgust nende poole pöörduda ja abi küsida, avatust ja valmisolekut tagasisideks ja muutusteks ning aktiivsust ka ise võrgustikke luua ja juhtida. Haridusvõrgu osas oodatakse juhtidelt valmisolekut läbi rääkida ja muutustega kohaneda.

Mõlemal poolel on teineteisele omajagu ootusi, kuid kuidas neid täita?

Uuringus nentis 61 protsenti omavalitsuste esindajatest, et neil ei ole haridusjuhtide toetamiseks selget tegevusplaani.

Koolijuhtide toetamine

Kooli pidaja roll on olla koolijuhile kindel seljatagune ning olla muutuste juhtimisel julgustavaks, toetavaks partneriks ning toetada tema professionaalset arengut. Esimene soovitus on avameelselt rääkida osapoolte ootustest, sest inimesed on erinevad ning kõigile ei pea pakkuma sarnast tuge, mõni juht vajab seda vähem, mõni rohkem.

Koolijuhid ootavad, et kooli pidaja tunneks huvi nii juhi kui ka kooli käekäigu vastu ja mitte ainult arenguvestluse raames. Kuigi kõik kooli pidajad ei vii läbi regulaarseid arenguvestlusi leiame, et see on loomulik osa tööandja ja töövõtja suhtest ning need peavad olema süsteemselt ette valmistatud ja hästi läbi viidud.

Hea oleks enne arenguvestlust täita nii pidajal kui ka koolijuhil ettevalmistusleht, vestluse ajal saab lisada sinna märkmeid ning teha kokkuleppeid. Eriti oluline on, et vestlusel saaks teineteise tööd ausalt tagasisidestada ning leppida kokku konkreetsed eesmärgid, kes ja mida järgmisel perioodil teeb.

Lisaks arenguvestlusele tasub teha üks-ühele vestlusi terve aasta vältel, on see siis sisukam telefonikõne, töölõuna või kõnnikoosolek, et küsida kuidas läheb arenguvestlusel kokkulepitu täitmisega ning kas on ette tulnud teisi teemasid, kus pidaja saab pakkuda toetavat õlga.

Usalduslik suhe saab olla inimeste, mitte institutsioonide vahel ning üheks peamiseks keerukuseks kooli pidaja ja koolijuhi suhte loomisel on küsimus, kelle vahel seda suhet luuakse.

Arenguvestluste puhul kerkib üles küsimus, kas seda peaks tegema vallavanem või linnapea, abivallavanem, haridusosakonna juht või haridusspetsialist? Mõnikord ootavad juhid vestlemist linnapea või vallavanemaga, mõnikord jälle spetsialistiga, kellega on tihedam side juba loodud.

Oluline on, et vestluse käigus sõlmitud kokkulepped jõuaksid nende inimesteni, kes nende elluviimise eest tegelikult vastutavad ja koolijuhte igapäevaselt toetavad. Kas erinevate probleemide korral peaks koolijuht pöörduma kohe valdkonna spetsialisti poole või peaks see käima läbi haridusspetsialistide? Nii palju, kui on kohalikke omavalitsusi, on ka erinevaid lahendusi. Oluline on suhtluskorralduse läbi mõtestatus ja selle selgus kõigile osapooltele.

Kooli pidajatel on erinevaid praktilisi võimalusi koolijuhte toetada, nad saavad pakkuda juhtidele vajadusel mentorlust, coachi, supervisiooni, psühholoogi tuge, koolitusprogramme. Läbi tuleks mõelda motivatsioonipakett, sh spordi-, prillikompensatsiooni, tervisekindlustuse tagamise võimalused. Oluliseks peetakse ka ühiseid üritusi ja väljasõite.

Hea soovitus on, et kooli pidaja planeerib juhi toetamise ja motiveerimisega seotud vahendid oma eelarvesse. Muidu tekib olukord, kus peab koolijuhilt küsima, kas üldse on kooli eelarves juhi coachiks või koolituseks vahendeid. Kui juht seab oma meeskonna koolitamise esiplaanile, siis talle enam seda vähest arendusraha oma kooli eelarvest ei pruugi jagudagi.

Oluline sõnum kooli pidajalt on see, et juhid julgelt küsiksid ja oma arengu eest hea seisaksid. Pidajal on oma juhti keeruline aidata, kui ta ei ole soovidest ja muredest teadlik.

Kooli arengu toetamine

Kiidame kõiki kooli pidajaid, kes oma asutuste juhtidega mõnusaid arenguvestlusi peavad, kuid jätamegi need vestlused juhi arengu vestlusteks ning loome koolide arengu toetamiseks hoopis kooli arengu vestlused.

Koolijuhtide jaoks on oluline, et pidaja tunneks tema kooli käekäigu vastu huvi ning annaks adekvaatset tagasisidet. Kooli arengu vestlustel soovitame osaleda kooli juhtkonnal ning kooli pidaja poolt kaasata spetsialistid, kes kooli heakäiku saavad otseselt mõjutada. Kooli arengu vestlustel saab keskenduda kooli eesmärkidega seotud teemadele, erinevatele tulemusnäitajate aruteludele, aga ka sisehindamise arutelule või kvaliteediseire tagasisidestamisele.

Julgustame kooli pidajaid koostöös koolijuhtidega välja töötama kvaliteedisüsteemi, kus kooli pidaja kogub kooli kohta andmeid nii Harno rahuloluküsitlustest, riigieksamitest kui ka Haridussilmast.

Kogutud andmete pealt saab kooli arengu vestluse käigus teha selgeid kokkuleppeid järgnevate aastate tegevusteks mõlemale osapoolele. Pidaja saab teha järeldusi oma koolide käekäigu kohta tervikuna ning kui avaldub läbivaid mustreid, siis saab nendega ennetavalt tegeleda.

Kui kvaliteedisüsteem on kokku lepitud, siis soovitame kooli pidajal kord-kaks aastas ette võtta temaatiline seire kõikides omavalitsuse koolides. Näiteks võib olla selleks koolide kodukordade selgus ja ajakohasus.

Kõigepealt tuleb koolijuhtidele ette saata juhendmaterjal ja anda neile piisavalt aega kodukord juhendmaterjali põhjal üle vaadata ja vajadusel sinna muudatusi teha. Seejärel saab pidaja juhendmaterjali põhjal läbi viia koolide kodukordade seire. Seire tulemusi tuleb koolijuhtidele tutvustada ning vajadusel koos mõtestada kitsaskohtade lahendamise võimalusi, vajadusel saab kaasata väliseid eksperte.

Nii on võimalus iga-aastaselt ennetada võimalikke probleeme, mida nii koolijuht kui ka pidaja hiljem lahendama peaksid. Olgu öeldud, et seire on mõlemale osapoolele võimaluseks oma tegevusi parendada, mitte etteheitmise tööriist.

Samuti vajab koolide arengukava koostamisel selgeid kokkuleppeid kooli pidaja roll. Üks võimalus on pidada vestlusi enne kooli arengukava koostamise algatamist ning arutada läbi kooli pidaja ootused, arengukava koostamise põhimõtted ja kaasamiskava.

Kooli pidajal on võimalus osaleda visioonipäevadel ning hiljem arengukava lõppfaasis anda tagasisidet. Tähelepanu tuleb juhtida arengukava koostamisel mõõdikutele, mille läbi on hiljem võimalus hinnata kuivõrd on kool liikunud oma eesmärkide suunas.

Pidajate ja koolijuhtidena on meil üks eesmärk: pakkuda lastele parimat õpi- ja arengukeskkonda ning toetada aktiivsete ja ennastjuhtivate kodanike kujunemist. Seega täidame seda eesmärki koos ja räägime teineteisega. Teeme seda läbi ühiste arutelude ja miks mitte ka läbi kogemusreiside ja ühiskoolituste.