6.–15. maini tehtud Euroopa Parlamendi valimisi puudutavas küsitluses sai suurima toetuse Sotsiaaldemokraatlik Erakond, mille üheksat kandidaati toetas kokku 23,6 protsenti vastanutest (2019. aasta EP valimistel said sotsid sisuliselt samapalju ehk 23,3 protsenti toetust). See tähendab, et vähem kui kuu enne valimisi on SDE kõige kindlamalt kinni kahes mandaadis.

Lõviosa sotside häältest tuleb Marina Kaljurannalt, kes sai kokku 16 protsendi valijate toetuse. Tema tuules on hetkel parimad võimalused EP-sse sotsidest pääseda Sven Mikseril (toetus 1,9 protsenti). Statistiliselt ebaoluliste vahedega järgnevad Riina Sikkut (1,2), Katri Raik (1,0) ja Tanel Kiik (0,9).

Kaks mandaati saaks kuu enne valimisi tehtud küsitluses ka Reformierakond, ehkki nende toetus on veidi langenud. Maikuu esimese poole küsitluses toetasid Reformierakonna kandidaate kokku 17,2 protsenti vastanutest, aprilliküsitluses oli see näitaja 18,8 protsenti.

Reformierakonna kandidaatidest on selgelt populaarseim nimekirja esinumber Urmas Paet 9,3 protsendi suuruse toetusega. Samas on toetus Paetile aprilliküsitlusega võrreldes (11,6 protsenti) veidi vähenenud. Teisele mandaadile pretendeerivad sisuliselt võrdse toetusega Marko Mihkelson (2,5 protsenti) ja Hanno Pevkur (2,3 protsenti). Luukas Kristjan Ilves (0,9 protsenti) jääb neist juba kaugele maha.

Vähenenud on ka Isamaa toetus. Kui aprillis oli nende toetus EP küsitluses 16,8 protsenti, siis mai esimese poole omas 14 protsenti. See praegu Isamaale ühest mandaadist paremat tulemust ei anna.

Kui aprilliküsitluses toetas Isamaa esikandidaati Riho Terrast 8,1 protsenti, siis maikuises küsitluses vaid 4,1 protsenti. Temast möödus märksa aktiivsemat kampaaniat tegev ja meedias rohkem näha olev Jüri Ratas 4,8 protsendi suuruse toetusega. Samas on Ratase ja Terrase toetuste vahe statistiliselt mitteoluline ehk mõlemad on kuu enne valimisi toetuselt sisuliselt samal tasemel. Isamaa esimehe Urmas Reinsalu toetus oli 3,4 protsenti.

EKRE toetus aprilliküsitlusega võrreldes sisuliselt ei muutunud ehk oli 13,6 protsenti. Sarnaselt Isamaaga saavad nemad ühe, aga kindla mandaadi.

EKRE populaarseim kandidaat on endiselt nende nimekirja ankrumees Jaak Madison 8,4 protsendi suuruse toetusega. Vahepeal sekeldustesse sattunud Madisoni toetus on siiski mõnevõrra aprilliküsitlusega võrreldes (10,3 protsenti) vähenenud.

EKRE esimees ja nimekirja esinumber Martin Helme kogus 3,1 protsenti toetust ehk tema võimalused europarlamenti pääseda tekiks vaid siis, kui EKRE-l õnnestuks oma toetust kuuga tõsta ja saada kaks mandaati. Selleks oleks vaja reitingu tõusu vähemalt 17 protsendile ja loota, et Keskerakond mandaati ei saa.

Kuu enne valimisi on vaat et kõige keerulisemasse seisu sattunud just Keskerakond. Nende üheksa kandidaadi kogutoetus on 11 protsenti, mis on üsna ühe mandaadi piiril. Kuu varem oli neil EKRE-ga võrdselt toetajaid ehk 13,8 protsenti.

Keskerakonna toetuse kahanemine tuleneb Aivo Petersoni toetuse kasvust. Erakonna Koos ainus kandidaat Peterson saab kõikidest kodanikest 3,1 protsenti toetust, mis jätab ta küll EP mandaadist kaugele, aga ta võtab ära just Keskerakonna mandaadi jaoks olulisi hääli. Näiteks muust rahvusest valijate seas on Petersoni toetus lausa 11,4 protsenti. Muukeelses vastajarühmas koguvad vaid Keskerakond (45,3 protsenti) ja SDE (15,6 protsenti) temast rohkem toetust.

Keskerakonna kandidaatidest on Mihhail Kõlvart pea kaks korda suurema toetusega kui Jana Toom – toetus kõigi vastajate seas vastavalt 5,9 ja 3,2 protsenti. Muust rahvusest vastajate seas on Kõlvarti toetus 24,3 protsenti ja Toomil 13,5 protsenti. Isikutest kolmas on muukeelses vastajarühmas Peterson (Koos) 11,4 protsendiga.

Kui Keskerakond peaks siiski saama mandaadi, siis on ainus võimalus Jana Toomil EP-sse saada juhul, kui Mihhail Kõlvart mandaadist loobub.

Parlamendivälised Parempoolsed on küll iga küsitlusega oma toetust kasvatanud ja jõudsid mai esimese poole küsitluses 7,2 protsendini (aprillis 6,0 protsenti), kuid mandaadi püüdmiseks peaks nende toetus vähem kui kuuga kerkima vähemalt 10 protsendile ehk ligi kolm protsendipunkti.

Parempoolsete populaarsemad kandidaadid on erakonna esimees ja esinumber Lavly Perling 3,0 protsendi ja Rainer Saks 2,6 protsendiga.

Kui Parempoolsete toetus on alates märtsist kasvanud, siis märtsis nendega samal tasemel olnud Eesti 200 toetus veelgi langenud. Maikuise küsitluse 4,1 protsenti (aprillis 4,7 ja märtsis 5,6 protsenti) jätab nad kindlalt mandaadita. Et pretendeerida ühele mandaadile, peaks Eesti 200 kandidaatide kogutoetus kasvama vähem kui kuuga vähemalt kaks ja pool korda.

Eesti 200 kandidaatidest koguvad enim toetust Kristina Kallas ja Indrek Tarand, aga mõlemad Kantar Emori küsitluse järgi vaid 0,7 protsenti.

Äsja riigikohtust vahevõidu saanud Eestimaa Rohelised olid küsitluse tegemise ajal esindatud kahe kandidaadiga ehk Evelyn Sepa ja Rasmus Lahtveega, kes said kokku ligi protsendi toetust.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog arvutas välja ka võimaliku mandaatide jaotuse ja siin võrreldes varasemate küsitlustega arvulisi muutusi pole: SDE ja Reformierakond saaksid kaks ning Isamaa, EKRE ja Keskerakond ühe mandaadi. Küll aga on varasemate küsitlustega võrreldes Isamaa kaugenenud kahe mandaadi võimalusest ning Keskerakonna üks mandaat on sattunud ohtu.

Mis juhtuks, kui Keskerakonna toetus kahaneks kuuga veelgi ja nad jääksid mandaadita, sõltub Voogi sõnul sellest, mida teevad teiste parteide toetused.

"Kui Keskerakonna toetus langeks alla 10 ja Parempoolsed ei saa 10 protsenti, siis sotsiaaldemokraadid saaksid kolmanda mandaadi. Isamaa saaks kaks mandaati aga juhul, kui nende toetus tõuseks 17 protsendini," selgitas ta erinevaid võimalusi.

Kantar Emor küsitles ERR-i uudistetoimetuse tellimusel veebi ja telefoni teel 1471 valimisealist kodanikku. Küsitlusperiood oli 6.–15. mai.

Vastajale esitati valiku tegemiseks kõik tol hetkel registreeritud kandidaadid. Vastaja valis vaid ühe eelistatuima. Antud valimi suuruse juures on maksimaalne võimalik viga ± 2,3 protsenti.

Vastasid vaid need valimisealised kodanikud, kes planeerivad valima minna.

Kell 12 algavas ERR.ee veebisaates kommenteerivad värskeid reitingunumbreid Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog ning ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Urmet Kook.