Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et ei pea põhjendatuks klassi- või rühmapõhiste erandite tegemist ainuüksi seetõttu, et seal õpib hariduslike erivajadustega lapsi.

"Kehtiv kord juba annab võimaluse korraldada hariduslike erivajadustega õpilaste õpet nende võimetest lähtudes. Pole õige väita, et on olemas lapsi, kes ei ole suutelised üldse eestikeelsele õppele üle minema. Spetsiifiliste erivajadustega laste puhul lähenetaksegi lastele individuaalselt, mitte klassipõhiselt," selgitas minister.

Kallas ütles valitsuse pressikonverentsil, et küsimus ei ole selles, nagu poleks need õpilased võimelised üle minema eestikeelsele õppele, vaid pigem selles, kuidas neile üleminek korraldada. Olukorras, kus mõnes klassis on vaid üks erivajadustega laps, ei ole mõistlik üleminekuerandit rakendada lausaliselt ehk klasside kaupa, lisas ta.

Narva linn taotles valitsuselt 2024/2025. õppeaastaks luba osaliselt, 40 protsendi ulatuses venekeelseks õppeks osale klassidele keeltelütseumis, Kreenholmi koolis, Pähklimäe koolis, Kesklinna koolis ja Paju koolis ning osale rühmadele lasteaedades Pingviin, Kirsike ja Põngerjas. Erandit taotleti neile klassidele ja rühmadele, kus õpivad peamiselt tõhustatud ja erituge saavad lapsed.

Narva linna taotlusele andis hinnangu ka eestikeelsele õppele üleminekuks moodustatud valitsuskomisjon. Komisjon leidis, et kaalukaid põhjusi erandite lubamiseks ei ole ning õpilase huvidega ei ole kooskõlas tema arengupotentsiaali kasutamata jätmine ja talle eestikeelse hariduse mittevõimaldamine, lähtudes eelhinnangust, et laps pole selleks võimeline.

Kallase sõnul anti komisjoni poolt Narva linnale ja ka teistele omavalitsustele soovituste nimekiri, kuidas hariduslike erivajadustega lapsi eestikeelsele õppele üleminekul toetada. Näiteks tuleks korraldada nädala vähemalt kolm-neli korda eesti keele tugiõpet, anda sellistele lastele õpiabi ning luau neile ainesõnastikud ja määrata ainematerjaliga toimetulekuks neile emakeelsed abiõpetajad.

Toimetuleku- ja hooldusõppel olevate intellektipuudega õpilastele võimaldab seadus koolil valida õppekeele. 

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning koolieelse lasteasutuse seaduse järgi on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi õppekeel eesti keel. Seadus ütleb, et valitsus võib kaalukatel põhjustel anda loa muukeelseks õppe- ja kasvatustegevuseks.