Macron kutsus Uus-Kaledoonia rahutuste tõttu kokku uue julgeolekukohtumise

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus seoses vägivaldsete rahutuste jätkumisega riigi ülemere territooriumil Uus-Kaledoonias kokku kaitse- ja julgeolekunõukogu kohtumise. Tegemist on juba kolmanda sellise kohtumisega vähem kui nädala jooksul.
Prantsusmaa valitsus teatas eelmisel nädalal eriolukorra kehtestamisest Uus-Kaledoonias vähemalt 12 päevaks seoses rahutustega, mis olid nõudnud mitu inimelu.
Prantsuse väed alustasid pühapäeval ulatuslikku operatsiooni, et taastada juurdepääs pealinna Noumea aladele ja võimaldada lennujaama taasavamine, kirjutas The Guardian.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus esmaspäevaks kokku oma kaitse- ja julgeolekunõukogu, et arutada ohvriterohkeid rahutusi Vaikse ookeani territooriumil Uus-Kaledoonias.
See on juba kolmas selline kohtumine vähem kui nädala jooksul, kaks eelmist lõppesid esmalt otsusega kuulutada Prantsusmaa territooriumil välja eriolukord ja seejärel saata abivägesid, et aidata kohapeal asuvatel valitsusvägedel korda taastada.
Pühapäeval tungisid Prantsuse väed läbi kümnete barrikaadide, püüdes vallutada tagasi peatee saarestiku lennujaama.
"Vabariiklik kord taastatakse mis tahes hinnaga," ütles territooriumi ülemkomissar Louis Le Franc Noumeas ajakirjanikele. "Kui separatistid tahavad kasutada relvi, riskivad nad halvimaga", hoiatas ta.
Prantsusmaa peaminister Gabriel Attal kohtus reedel parlamendiparteide juhtidega, et arutada kriisi, eelkõige erakorralise seisukorra pikendamist üle 12 päeva. Selleks oleks vaja nii alamkoja rahvusassamblee kui ka ülemkoja senati heakskiitu.
Umbes 270 000 elanikuga Uus-Kaledoonial on juba nädal aega toimunud rahutused, mille põhjustasid Prantsusmaa plaanid kehtestada uued seadused, mis annaksid kümnetele tuhandetele mittepõlisrahvastest elanikele hääleõiguse.
Prantsuse territooriumi Kirde-Austraalia lähedal on pikka aega lõhestanud iseseisvusega seotud pinged. Praeguste rahutuste näol on tegemist on saarestiku kõige hullema vägivallapuhanguga alates 1980. aastatest.
Meeleavaldajad on süüdanud sõidukeid, ettevõtteid ja avalikke hooned ning võtnud kontrolli La Tontouta rahvusvahelisse lennujaama viiva peatee. Lennujaam on peatanud selle tõttu kommertslennud.
Võimude teatel on kinni peetud umbes 230 inimest, samas kui hinnanguliselt 3200 inimest on Uus-Kaledoonias kinni või ei saa saarestikule naasta.
Prantsusmaa sõnul on saartele saadetud veel umbes 1000 julgeolekujõudude liiget.
600 tugevalt relvastatud politseinikku osales pühapäeval operatsioonis, mille eesmärk oli vallutada tagasi 60-kilomeetrine peatee pealinnast Noumeast lennujaama, teatasid võimud.
Uus-Kaledoonia on olnud Prantsusmaa territoorium alates 1800. aastate keskpaigast.
Peaaegu kaks sajandit hiljem domineerib selle poliitikas endiselt arutelu selle üle, kas saared peaksid kuuluma Prantsusmaa koosseisu, olema autonoomsed või iseseisvad – arvamused jagunevad etniliste joonte järgi.
Põlisrahvad moodustavad umbes 40 protsenti elanikkonnast, kuid kipuvad olema vaesemad ja neile on ette nähtud vähem kooliaastaid kui Euroopa kaledoonlastele.
Põlisrahvaste rühmitused väidavad, et viimased hääletusreeglid nõrgestaksid nende häält.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Guardian










