Prantsusmaa kahtlustab Venemaad ja Hiinat Uus-Kaledoonias mässu õhutamises

Prantsuse valitsus usub, et rahutusi Uus-Kaledoonias on süvendanud Hiina ja Venemaa propaganda, kirjutas väljaanne The Times. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lendas Vaikse ookeani saarestikule, et tegeleda mässuliikumiste ja kasvava välismõjuga.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron lendas Uus-Kaledooniasse eesmärgiga seista vastu mässuliikumisele ja Hiina kasvavale mõjule Vaikse ookeani lõunaosas.
Macron kohtus Uus-Kaledoonias kohalike juhtidega. Samal ajal püstitasid mässulised uusi barrikaade ja süütasid prügihunnikuid. Söestunud sõidukite barrikaadid ja praht risustasid pealinna Nouméa'd, samuti suleti lennujaam kommertslendudeks.
Rahutused Uus-Kaledoonias on olnud Macroni ametiaja üks raskemaid kriise ja ta nõustus põhiseaduse muudatuse edasilükkamisega pärast seda, kui tema enda parlamendisaadikud Pariisis väljendasid edasilükkamisele toetust.
Kuigi Macron oli esmalt välistanud igasuguse "taganemise", ütles ta oma visiidi lõpus, et vaja on pidada rohkem kõnelusi.
"Olen lubanud, et seda reformi praeguses kontekstis läbi ei suruta," ütles ta. "Me anname mõned nädalad aega pingete rahunemiseks ja dialoogi taasalustamiseks, leidmaks laiaulatuslik kokkulepe."
Ta lisas, et vaatab olukorra uuesti üle kuu aja pärast.
Macron võttis saarestikule kaasa kolm kõrgemat riigiteenistujat, kes jäävad Uus-Kaledooniasse, et proovida kohalike juhtidega läbirääkimisi pidada.
Prantsuse valitsus kahtlustab saarestikul Hiina ja Venemaa mõjutusi
Prantsuse valitsus usub, et rahutusi on süvendanud Hiina ja Venemaa propaganda. Prantsusmaa konkureerib Hiina, USA ja teiste riikidega mõjuvõimu pärast Vaikse ookeani piirkonnas, mis on geopoliitiliselt ja strateegiliselt oluline piirkond.
Anonüümselt rääkinud Prantsuse valitsusallikas ütles, et Hiina püüab süvendada oma julgeolekusidemeid piirkonnas ning Prantsuse luureteenistused on tuvastanud Venemaa ja Aserbaidžaani tegevuse Uus-Kaledoonias.
Allika sõnul on Prantsuse luureteenistused tuvastanud, et Venemaa ja Aserbaidžaan levitavad Uus-Kaledoonias narratiivi Prantsusmaast kui koloniaaljõust.
Aserbaidžaan on eitanud tegevust Prantsusmaa territooriumil, Kaukaasia riigist peaaegu 15 000 kilomeetri kaugusel. Aserbaidžaani suhteid Pariisiga on aga pingestanud Prantsusmaa toetus Armeeniale kahe Kaukaasia riigi vahelises konfliktis. Samal alal on riigi sidemed Venemaaga tihenenud.
Prantsusmaa kuulutas Uus-Kaledoonias välja erakorralise seisukorra, kehtestas õhtuhämarusest koiduni liikumiskeelu ning saatis kohale enam kui tuhat politseinikku ja sõdurit, et tugevdada saarestiku julgeolekujõude, mida on praegu kokku üle 3000 inimese.
Saarestikul elab ligi 270 000 elanikku.
Macron ütles, et abivägesid saadetakse juurde ja väed jäävad Uus-Kaledooniasse nii kauaks kui vaja, sealhulgas suvel toimuvate Pariisi olümpiamängude ajaks. Olümpia mängude ajal on politsei aga tõenäoliselt ülekoormatud, turvates Prantsusmaa pealinna terrorirünnakute ohu eest
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: The Times










