Peamiselt laskemoona ostmiseks oleks riigikaitsesse hädavajalik investeerida veel 1,5 miljardit eurot, ütles kaitseministeerium kantsler Kusti Salm saates "Välistund" paar nädalat tagasi. See raha oleks võimalik laenata Eesti inimestelt, arutleb Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"Inimestel on täna käes ligi 12 miljardit," ütles Eamets, lisades, et 35 protsenti sellest on tähtajalistel hoiustel. "See summa võiks olla suurusjärgus kaheksa miljardit, mida võiks kasutada või vähemalt osa sellest kasutada."

Selmet lasta sellel rahal seista niisama, saaks riik pakkuda väikeinvestoritele võlakirju, selgitas Eamets. Kui seda teha 3,5-protsendilise intressiga, kataks intressitulu raha väärtuse languse, mille toob inflatsioon. Kaks kärbest saaks lüüa ühe hoobiga.

"Kui oma inimeste käest laenatakse, siis see intressitulu makstakse oma inimestele. See intressitulu jääb nii-öelda koju. Teisel juhul makstakse see tulu välismaale. Ega seal muud väga suurt trikki ei olegi."

See aitaks mingil määral majandust elavdada, ütles ka rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees. Ministeerium küll plaanib tänavu pakkuda jaeinvestoritele võlakirju, kuid mitte ainult selleks, et aidata kaitseväele laskemoona osta, nagu pakkus Eamets.

"Me kindlasti selle aasta jooksul püüaks mingi sellise emissiooni teha, kus siis Eesti inimestel oleks lihtsam Eesti võlakirju ka osta, aga praegu midagi täpsemalt on veel vara rääkida," sõnas Luurmees.

Selge pole ka, kui palju raha tegelikult nii laenata on võimalik.

"Sloveenia tegi siin veebruaris 250 miljoni eurose emissiooni, mis oli ka suunatud ainult jaeinvestorile. Sloveenia on natuke suurem riik meiega võrreldes, aga see suurusjärk on suhteliselt hea võrdlus."

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd kahtleb, kas ka nii palju kokku saaks.

"Eestis on veidi üle 100 000 väärtpaberikonto omaniku. Võlakirjade ostmiseks on ka vaja väärtpaberikontot. Soomega võrreldes, kui me vaatame suhet rahvaarvu, siis meil võiks olla väärtpaberikontode arv paar korda suurem. Ma ei oleks nii optimistlik kui Raul Eamets, et me korjame 1,5 miljardit. Ma arvan, et me räägime eraisikute puhul ikkagi kümnetest miljonitest," rääkis Sõerd.

Riigi võlakirjad on väga madala riskiga ja seetõttu ei too investorile suurt tulu. Ka see võib investorite huvi pärssida. Samas, kui müüa võlakirju just riigikaitse tugevdamiseks, võib tekkida patriootlik huvi, lisas Sõerd. Aga kui see võlg ei ole ehk võõra oma, siis riigile on see kulu ikka.

"See, et me pakendame osa võlast patriootlikkuse rüüsse, riigirahanduse mõttes on see samasugune kohustus ning eelarve puudujääk, nagu meil siin üldiselt on," nentis Sõerd.

Sõerd ja Eamets on samas nõus, et võluvitsaks, mis kõik riigirahanduse mured lahendaks, riigikaitsevõlakirjad ei ole. Jätkama peab ka kärbete ja maksureformiga, rõhutas Eamets.