Prantsuse presidendilt Emmanuel Macronilt pärineb mitmekülgne avaldus, mille kohaselt ei välista ta sõdurite saatmist Ukrainasse. Minnes kaugemale, siis kas on võimalik, et NATO tippkohtumisel juulis Washingtonis arutavad liidrid sõjaväelaste saatmist Ukrainasse, küll mitte NATO egiidi all, vaid tahtekoalitsioonina?

Ütleksin, et kõige olulisem Ukraina sõjas on see, et lääneliitlased on rohkem ühtsed kui paljud inimesed oleksid eeldanud enne sõda. Soome, Rootsi ühinesid alliansiga ja isegi Indo-Vaikse ookeani liitlased pakuvad toetust. Aga kui rääkida saabastest kohapeal, siis see on ehk isegi vastuolulisem kui see, mida Macron ütles. Minu teada on väike arv sõjaväelasi Kiievis ja mujal instruktoritena. Nende arv võib pisut kasvada, aga praegu pole mingit isu saata üksusi Ukrainasse võitlema.

Veel mitte, aga võib-olla peab Ukrainas toimuma midagi, mis paneb lääne liitlasi mõtlema, et nüüd tuleks sellest rääkida?

Üks stsenaarium on see, et Venemaa on sõda võitmas, pööre on toimunud ja tundub, et ta läheb Kiievit vallutama. See võiks olla šokk, mis paneks lääne liidreid ütlema, et oh issand, nüüd peame Ukrainasse minema. Aga kui see on patiseis, nagu praegu on, siis on mul raske näha, et lääne liidrid saadaksid oma sõdureid Ukrainasse võitlema ja surema.

Kas Venemaa algatatud uus rünnakusuund Harkivi juures on vastus Macroni sõnumile, sest analüütikud rääkisid, et võib-olla peaksid prantslased olema Ukraina põhjaosas, et vabastada seal valvavad Ukraina sõdurid?

See võib olla üks vastustest, kuid teine, mida nägime kohe pärast Macroni avaldust, oli Putini järjekordne tuumarelvaähvardus. See oli päris selge tuumaheidutus ja meeldetuletus lääne liidritele tagajärgedest, kui nad saadaksid oma üksused Ukrainasse.

Kas usute, et Venemaa kasutab tuumarelva?

Tuumarelvad on enamjaolt bluff. Aga need töötavad ja on veennud Valget Maja ja teisi mitte liiga palju sekkuma Ukrainas eskalatsiooni hirmus. Selle kõrval arvan, et kui Ukraina on võitmas ja Venemaa kaotamas kohutaval ja alandaval moel, siis võiks tuumarelvade kasutamine olla Putini jaoks atraktiivne. Üks, kaks või 12 tuumarelva selleks, et malelauda raputada ja tekitada hävitav kaotus. Me peame aitama Ukrainal võita, kuid meil peaks olema tugev heidutus selle taga, et Putin tuumarelvi ei kasutaks.

Hüpoteetiliselt, kui Putin kasutaks tuumarelvi, siis kas see oleks lääneliitlaste jaoks päästikuks vägedega sisse minna?

Bideni administratsioon on väidetavalt kulisside taga öelnud Putinile ja venelastele, et kui nad kasutavad tuumarelva, siis see võiks olla otsese USA või NATO vastuse käivitajaks. Mõned analüütikud, sealhulgas mina, on kirjutanud, et see tähendaks pigem konventsionaalset lööki venelaste vastu, kes tuumarelva kasutasid, võib-olla löök laevade pihta Mustal merel, kuid vastus võib olla ka sõdurite Ukrainasse saatmine.

Tuumaohust rääkides, kui suur see on? Kas tegemist on vaid sõnalise ohu või millegi rohkemaga?

See on Venemaa strateegia. Arvasime alati, et sõda on NATO vastu, aga neil on eskaleerimise-deeskaleerimise strateegia. Ähvardada ja siis kasutada tuumarelvi piiratud viisil, et saavutada oma huvides midagi. Neil on tuhandeid mittestrateegilisi madala võimsusega tuumarelvi, süvavee tuumapomm, miine, lühimaa tuumalõhkepeaga rakette. Seega on neil palju võimalusi. 2022. aasta oktoobris, kui Ukraina edenes Harkivi lähistel, siis USA valitsus hindas, et oli tõeline oht, et Putin võib kasutada tuumarelva. Avalikkuses hinnati võimalust 50:50. See oli ehk tõsiseim hetk maailmas pärast Kuuba raketikriisi.

Kas lääs on valmis sellisele ohule vastu astuma?

Kui vaadata NATO-t, siis on meil parem arusaam, kuidas vastata. Trumpi administratsioon ja 2018. aasta tuumapoliitika ülevaates räägitakse kahest uuest madala võimsusega tuumapommist (low-yield) just selliseks eesmärgiks. Madala võimsusega allveelaevalt tulistatav rakett ja madala võimsusega allveelaevalt tulistatav tiibrakett, mida praegu arendatakse. Strateegia olemus oleks Putinile öelda, et kui kasutad tuumarelva, siis sa ei võida, sest meie vastame ühe, kahe, kolme enda omaga ja sa ju ei taha piiratud tuumasõda NATO-ga. Ehk siis ära isegi mõtle sellele. Ukraina puhul on keerulisem see, et ta pole NATO liitlane ja me ei ole valmis tema nimel võitlema, isegi tavarelvastusega. Tuumaoht ei tööta ja seetõttu on Putin vähem heidutatud.

Sõda näitab ka, et tuumalõhkepeadest loobumine ei ole hea mõte. Kas viie või kümne aasta pärast võib olla palju riike, kellel on tuumapomm?

USA on aastaid veennud oma liitlasi, et hoitakse neid oma tuumavihmavarju all. See on alati olnud kokkulepe näiteks Saksamaa või Jaapaniga, et ärge ehitage oma tuumarelvi, sest võite toetuda USA tuumavarjule. See on endiselt parim viis tulevikus, et USA laiendab heidutust liitlastele, sealhulgas Ukrainale, kui Ukraina liitub NATO-ga. Kui Ukraina on tuumavarju all, siis olukord muutub palju stabiilsemaks, sest ka Putin ei taha tuumasõda.

Kui usaldusväärne on USA oma liitlaste jaoks, kui ta ei suuda aidata Ukrainatki, sest toimub poliitiline käteväänamine Kongressis?

Ukraina ei ole ju USA ametlik liitlane. Ukraina-suunalist USA tegevust ei saa võtta hea näitena, kuidas USA reageeriks Eesti- või Jaapani-vastasele rünnakule. USA tuleb kaitsma, sest on ametlik liitlaslepe. Isegi Ukraina puhul on ju näha toetust, sest abi läks Kongressis läbi. President Trump, keda mõned peavad Ukrainat mittetoetavaks, andis spiiker Johnsonile tuge, et hääletus läbi läheks. USA on seega palju usaldusväärsem, vaatamata sellele, kes on võimul, nagu meedias näidata üritatakse.

Aga kui vaatame USA toetust Ukrainale ja Iisraelile, kelle suunas lendas suur hulk rakette, siis tekib küsimus, miks on erinevus?

USA-l ja Iisraelil on strateegiline partnerlus aastaid. Oleme koos töötanud Raudkupli süsteemi nimel. USA-l ei olnud samasugust partnerlust Ukrainaga. Aga arvestades, kus me nüüd oleme, siis üks huvitav idee on, et miks me ei kasuta NATO riikides paiknevat õhukaitset Venemaa rakettide allatulistamiseks Ukrainas. See on üks asi, mida praegu ei tehta, kuid peaksime selle tegemisele mõtlema.

Isegi need raketid, mis lühiajaliselt on Bulgaaria või Poola õhuruumis, tuleks alla lasta?

Jah.

Miks seda ei tehta?

Võib-olla on see osa lääne ja NATO strateegiast. Mina saan aru nii, et selline valik ei tulnud inimestele pähe enne, kui nüüd alles hiljuti. Nad nägid Iisraeli raketikaitsesüsteemi suurepärast esitlust ja lõid seose, et ehk peaks seda tegema ka Ukraina puhul.

Mis on Venemaa strateegiline kaotus? Kas seda on võimalik suurte riikide juhtidele selgitada, sest Eesti, Läti ja Leedu saavad sellest aru, aga nemad mitte.

Venemaa eesmärk oli vallutada kogu Ukraina või muuta vasallriigiks. Kui saame sõjast väljuda nii, et Ukraina on iseseisev, võimeline end ise kaitsma, ankurdatud läände ja NATO-sse, siis see oleks USA ja lääne võit, kuid see oleks kaotus Venemaale.

Kas kogu Ukraina territoorium või jääks mõni osa mitte Ukrainale?

Ideaalselt peaks Ukraina võtma kogu oma territooriumi tagasi. Kui sõda algas, siis Atlantic Councilis tegime mõttepaberi, milles pakkusime, et see peaks olema eesmärk ja Ukrainale tuleks anda kõik võitmiseks. Kahjuks me ei ole seda teinud. Oleme olnud liiga ettevaatlikud ja andnud vaid piisakese relvi. Endiselt seame Ukrainale piiranguid ja ei luba rünnata sihtmärke Venemaal, aga see ei ole sõjaliselt mõttekas. Kardetavasti ei anna me piisavalt relvi, mida Ukraina võiduks vajab. Kui me seda ei tee, siis peame hakkama mõtlema, mis on alternatiivid. Üks alternatiiv oleks, ja see pole nii hea, kuid siiski aktsepteeritav, kui tõmmata piir praeguse joone kohale, mis aitaks luua ruumi Ukraina lääneosa NATO-sse toomiseks ning aja jooksul töötada diplomaatiliselt ülejäänud Ukraina tagasinõudmiseks. Põhimõtteliselt Ida- ja Lääne-Saksamaa mudel. See võiks olla mõistlik plaan B.

Ajaraam võiks olla 50 aastat Ukraina ühendamiseks?

Võib-olla. See pole ideaalne olukord, aga kui me ei ole valmis aitama Ukrainal sõda võita, siis mida me püüame saavutada? Hea strateegia algab selgest eesmärgist ning lääne liidrid pole olnud piisavalt selged, milline edu välja näeb.

Läänel pole piisavalt tugevat liidrit, kes suudaks eesmärke valjult välja öelda või selgitada inimestele, mida vaja on teha.

Vastuargumendiks oleks see, et 2,5 aastat tagasi oleks president Biden tulnud otsetelevisiooni ja öelnud: "Just sellepärast on Ukraina sõda teile oluline. Siin on minu strateegia aidata Ukrainal sõda võita. Andke vajalikud ressurssid, Kongress." Sellisel juhul oleksime hoopis teises kohas. Aga ta ei teinud seda. Selle asemel on inimesed nagu Tucker Carlson, kes defineerivad sõda ameeriklastele. Läänel on puudu juht, kes ütleks, et selline näeb sõda välja ja seda on vaja selleks teha.

Kas Donald Trumpil, kes valimised eeldatavalt võidab, on selgem strateegia?

Trump on rohkem ettearvamatu. Kui vaadata seda, mida ta ütles, siis tema eesmärk on lõpetada sõda Ukrainas 24 tunniga. Ta tahab lõpetada tapmise. Ta ütles, et selleks peab ta minema Zelenski juurde ja ütlema talle, et vaja on läbi rääkida. Paljud inimesed keskendusid avalduse vaid sellele osale, aga ei pannud tähele, et ta lisas, et läheb seejärel Putini juurde, et öelda, et peab läbi rääkima, sest muidu annab ta Zelenskile rohkem, kui ta seni saanud on. Seega on stsenaarium, kus Trump proovib seda, Putin vastustab ja Trump ütleb, et annab Ukrainale rohkem ja paremaid relvi, võrreldes varasemaga. Eesmärk on kasutada mõjujõudu relvarahu saavutamiseks.

John Bolton, endine USA administratsiooni nõunik, ütles Eesti meedias (Eesti Ekspress), et Venemaa ei taha taastada Nõukogude Liitu, vaid tsaristliku Venemaad. Seega on tegu teadliku eksitamistaktikaga, sest Venemaa räägib Balti riikide ründamisest, aga tegelikult sihib Kaukaasiat või Kesk-Aasia erinevaid -stan lõpuga riike pärast Ukrainat. Mis te arvate?

NATO on oluline heidutus Putinile. Oleme näinud, kuidas ta ähvardab mitmeid oma naabreid, kuid mitte NATO liikmeid. On olemas risk, et ta võib rünnata NATO-t. Peame sellest teadlikud olema. Meil peab heidutamiseks olema kaitsepoliitika. Suurem tõenäosus on siiski, et Putin ründab NATO-välist riiki, nagu Kaukaasias või Kesk-Aasias.

Moldova on järgmine nimekirjas. Neil on ka valimised tulemas.

See on võimalik. Kui Ukraina langeb, siis on Moldova väga haavatav.

Kas suuremad lääneriigid on lõplikult mõistnud taastärganud geopoliitilist reaalsust või püüavad endiselt seda eitada ja silmi kinni pigistada ning Putin pääsebki vastutusest?

Eri pealinnades on erinevad õppetunnid. Kui vaadata Balti ja Põhjala riike, ka idapoolseid riike, siis nad mõistavad selgelt väljakutseid ning teevad vajaliku, nagu näiteks suurendavad kaitse-eelarvet kahe protsendini SKP-st. Kui vaadata kaugemale Lääne-Euroopasse või Kanadat, siis nad seda ei tee. See on suur probleem. Looge vajalikud võimekused, et viia ellu NATO regionaalseid kaitseplaane. Teate Cavoli sõnumeid ehk siis looge võimekused, mida ta vajab. Meil on vaja, et kõik NATO liikmed täidaksid kahe protsendi nõuet ning isegi oleks vaja rohkem, võib-olla kolm protsenti.

Aga kuidas selgitada ühiskonnas, et peate sotsiaalteenuste, tervishoiu või muud ühiskondlike hüvede arvel kaitsele raha andma. Kust mujalt see tuleb?

Saksamaa on rikas riik ja suudaks kulutada rohkem kaitsele. Ta kulutas külma sõja ajal rohkem. Sõnum oleks see: millises maailmas sa elada tahad? Kas tahad elada maailmas, kus elasime viimased 80 aastat, mida juhtis USA koos demokraatlike liitlastega, kus on need kenad sotsiaalsed kulud. Või tahate elada maailmas, kus domineerivad vaenulikud diktaatorid ja selline maailm on palju ohtlikum, vähem õitsevam ja vabam. Sotsiaalsete kulutuste jaoks on ju vaja riiki.