Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on praeguses staadiumis liiga palju vastamata küsimusi, et Macroni plaani üksikasjalikult arutada.

"Esiteks me tahame teada, mis on see kasu, mis me sealt saame võrreldes sellega, et me mõnisada kilomeetrit edasi, näiteks Poolas seda väljaõpet teeme. Teiseks me peame ära hindama kõikvõimalikud riskid, sealhulgas väe kaitsepool. Kolmandaks me peame aru saama, et venelastel oleks kindlasti soov või kiusatus testida lääne vastust sellele, kui nad mingi rünnaku sinna toime paneksid," sõnas Pevkur.

Kui Eesti saab kutse osaleda Ukrainas läbiviidaval väljaõppemissioonil, sõltub edasine tegevus kõigepealt valitsuse otsusest.

"Juhul kui valitsus sellist võimalust ja vajadust näeb, tuleks pöörduda riigikogu poole ja riigikogu vastavalt põhiseaduse paragrahvile 128 teeb lõpliku otsuse, kas Eesti selle väljaõppemissiooniga liitub või mitte," selgitas riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid.

Praegu on Eesti parlament andnud mandaadi kuni 100 kaitseväelase osalemiseks rahvusvahelisel missioonil.

"Kui me räägime suuremast kompanii või pataljoni tasemest või isegi brigaadi tasandi väljaõppest, siis on selge, et need riskid kasvavad hüppeliselt. Siis ka see arutelu tase muutub," ütles kaitseminister.

Kaljulaid peab Macroni ettepanekut uueks etapiks Ukraina sõja retoorikas.

"Kindlasti osade NATO riikide vägede viimine Ukraina territooriumile väljaõppe eesmärgil või muudel eesmärkidel on samm edasi senisest poliitikast. Selle väljaõppemissiooni idee tegelikult viib edasi seda mõtteviisi, et lääs püüab ikkagi leida võimalusi, kuidas tagada Ukraina võit selles sõjas ja teatud mõttes võib-olla ka Venemaale selline õige signaal, mis näitab, et lõppkokkuvõttes me ei jää kõrvaltvaatajaks ja ei lase Ukrainal langeda, vaid vajadusel oleme valmis ka riskima otseselt selleks, et Ukrainat aidata," rääkis Kaljulaid.