"Pealtnägija": nelja põhikoolilõpetaja videopäevik koolilõpupingetest
Sel esmaspäeval algas põhikooli lõpueksamite tsükkel. Üha enam räägitakse, kuidas põhikooli lõpetavad ja gümnaasiumi pürgivad noored on stressis ja läbipõlemise äärel. Et aru saada, milline on ühe 15-16-aastase koormus sel perioodil ja mida saaks paremini teha, palus "Pealtnägija" neljal põhikoolilõpetajal Eesti eri otstes oma senise elu tähtsaimal kevadel pidada videopäevikut.
Videopäevikut pidasid 15-aastane Karola Kuldsaar, kes õpib Kuressaare Hariduse Koolis ning soovis edasi õppida kas Gustav Adolfi gümnaasiumis Tallinnas, Miina Härma gümnaasiumis Tartus või Saaremaa gümnaasiumis.
16-aatane Laura Kangur on praegu Pärnu vanalinna põhikooli õpilane. Edasiõppimiseks olid tal sõelal Pärnu ühisgümnaasium ja Pärnu Koidula gümnaasium ja Tallinnas proovis ka riigigümnaasiumitesse.
15-aastane Hans-Joonas Tamm käib praegu Nõmme erakoolis, edasiõppimiseks pürgis ta Rocca al Mare kooli, 32. keskkooli või siis Tallinna ühisgümnaasiumi.
16-aastane Eliise Roosen õpib praegu Mooste mõisakoolis ja ta proovis sisse saada Põlva gümnaasiumisse, Tartu Jaan Poska gümnaasiumisse või Miina Härma gümnaasiumisse.
Tänavu kevadel pürgis 15 500 põhikooli lõpetavast noorest suur osa gümnaasiumisse. Sisuliselt kõik, alates neist endist ja lõpetades haridusõnne uurija ning haridusministriga on nõus, et see on nende teismeliste jaoks keskeltläbi elu kõige kurnavam ja stressirohkem periood.
"Pealtnägija" loo peategelasi Kuressaarest, Pärnust, Moostest ja Tallinnast ühendab, et nad on üldiselt tublid õppurid – pigem nelja-viielised – ja ka muidu aktiivsed. Lisaks õpilasesindustele ja kooliga seotud tegemistele on kõigil mingid trennid alates tantsust ja kardisõidust kuni bridžini. Nende tubliduse tõestus on ka see, et märtsi algul nõustusid nad hakkama niigi pingelisel perioodil pidama ka "Pealtnägija" jaoks videopäevikut
Lühidalt süsteemist: kui noor tahab saada põhikoolist edasi gümnaasiumisse, siis vahemikus veebruar kuni mai peab ta sooritama sisseastumiskatsed. Paljud, sealhulgas selle eksperimendi osalised, kandideerivad valiku suurendamiseks ja riskide maandamiseks vähemalt kolme-nelja kooli. Seejuures mitte ainult kodukandis, vaid mõnikord Eesti teises otsas. Paralleelselt toimuvad edasi üheksanda klassi tunnid ja näiteks sealsed kontrolltööd. Juunis, kui noor üldjuhul juba teab, kas ja kuhu gümnaasiumisse ta potentsiaalselt sisse saab, tuleb tal edukalt sooritada ka riiklikud 9. klassi lõpueksamid eesti keeles, matemaatikas ja ühes valikaines. Ehk enne astu sisse ja siis proovi olla selle vääriline.
Kuidas sisseastumismaraton kulges, kuhu noored lõpuks edasi õppima pääsesid ja kuidas põhikooli lõpetamise protsess tulevikus muutub, saab teada juures olevast videoloost.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi