Praegusel õppeaastal on õppelaenu maksimummäär 3000 eurot. Neile, kelle õpingute kestus õppekava järgi on vähem kui üheksa kuud, antakse õppelaenu kõige rohkem poole maksimaalmäära ulatuses kuni 1500 eurot.

Laenu võib võtta korra õppeaastas ning intress on ligi viis protsenti. Laenu võtmiseks on nõutav käendaja või siis kinnisvara tagatis.

Haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Pangaliidu esindajad arutasid kolmapäevasel kohtumisel õppelaenu süsteemi muudatusvõimalusi.

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 tööplaanis on sõnastatud õppelaenu süsteemi reformimise lähtealusteks maksimaalse laenusumma tõstmine 6000 euroni ning tagasimakseperioodi pikendamine, ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna peaekspert Hemminki Otstavel.

Lisaks valitsuse tööplaanis välja toodud muudatusettepanekutele arutati ka täiendavaid õppelaenu süsteemi muudatusvõimalusi: õppelaenu intressi alandamine ja käendaja nõude kaotamine.

"Õppelaenu süsteemi muudatuste eesmärgiks on kujundada õppelaen õpilaste ja üliõpilaste jaoks paindlikumaks ning atraktiivsemaks, võimaldamaks võrdsemat ligipääsu haridusele kõigis ühiskonnagruppides. Lisaks on õppelaenu süsteemi reformi eesmärgiks võimaldada üliõpilastel vähendada töökoormust õpingute ajal ning pakkuda õppelaenu puhul alternatiivset võimalust, mille abil osaliselt katta oma hariduse omandamisega kaasnevad täiendavad lisakulud," sõnas Otstavel.

Ministeeriumi hinnangul on õppelaenu võimaluse pakkumine oluline, sest see on lisaks stipendiumitele ja õppetoetustele üheks osaks üliõpilastele suunatud toetussüsteemist, mille abil oma kõrghariduse õpinguid toetada.

Õppelaenu võtnute arv väheneb aasta-aastalt

Aastatel 2006–2008 võttis õppelaenu ligi 20 000 üliõpilast ja 2000 kutsehariduse õpilast aastas. Sellest alates on õppelaenu võtnute arv ja osakaal aasta-aastalt vähenenud.

Ministeeriumi sõnul on peamiseks õppelaenu võtnute arvu vähenemise põhjuseks tasuta kõrgharidusele üleminek ning õppelaenu kustutamisest loobumine seoses avalikus teenistuses tööle asumisega.

Samuti on viimastel aastatel sagenenud viited õppelaenu ebaatraktiivsusele üliõpilaste seas, mis on tingitud kõrgest intressimäärast ning madalast laenusummast, mis ei võimalda õpingutega seotud kulusid täies ulatuses katta, rääkis Otstavel.

2021. aastal langes esmakordselt õppelaenu võtnute koguarv kutse- ja kõrghariduses alla 1000 õpilase.

2022. aastal, pärast käendajate arvu vähendamist kahelt käendajalt üheni, intressiarvestuse põhimõtete ülevaatamist ja õppelaenu maksimummäära tõstmist 3000 euroni, on õppelaenu võtnute osakaal ja arv veidi tõusnud.

2022/23. õppeaastal võttis laenu ligi 1500 üliõpilast (4 protsenti) ning 189 kutsehariduse õpilast (üks protsent).

Käesoleval õppeaastal väljastavad õppelaenu Swedbank (intressiga 1,99% + 6 kuu euribor) ja LHV (intressiga 1,95% + 6 kuu euribor)

SEB teatas 2022. aastal, et pank enam tudengitele uusi õppelaene ei väljasta. Nad põhjendasid, et hinnatõusu ja kasvavate intresside keskkonnas ei pruugi uuendatud õppelaen olla noorele kogu aasta peale piisav, mistõttu tuleb tal leida täiendavaid võimalusi oma kulude katmiseks, nagu näiteks õpingute kõrvalt töötamine või perekonna toetus

Eesti Üliõpilaskondade Liit: õppelaenu summa ei ole piisav

Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul peab õppelaen võimaldama tudengil oma õpingutele täielikult pühendada ning selle juures ei tohi madalam sotsiaalmajanduslik taust olla määravaks mõjufaktoriks õppeedukusel.

Praegu pakutav õppelaenu summa ei ole liidu sõnul piisav. "Hetkene 3000 euro suurune õppelaenu summa ei ole piisav, eriti peale elukalliduse tõusu, kus summa kataks ära vaid parimal juhul mõne kuu jooksvad kulud," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu asejuht Lennart Mathias Männik.

Männik selgitas, et Eestis elab väga palju eestikeelseid tudengeid, kes lähevad ka tasulistele õppekavadele, mille tasud võivad küündida alates paarist tuhandest kuni ka mitmekümne tuhandeni. "Sel juhul ei ole praegune õppelaen võimeline isegi õppemaksu katma, rääkimata muudest elamiskuludest."

Männiku sõnul on positiivne, et õppelaenu võtmine on tehtud tudengile lihtsamaks, kuna on kaotatud kahe käendaja nõue. "Hetkel kehtib ühe käendaja nõue, kelleks on tavaliselt tudengite endi vanem, mis aga paneb neile suure koorma, vähendades tõenäosust pankade silmis võtta muid laene ning sellise väikese summa juures on see küsitav, et kas taoline risk end ära tasub," sõnas Männik.

EÜL: riik peaks õppelaenu käendama

EÜL on seisukohal, et laenu käendajaks peaks olema riik ja seejuures tuleks arutada võimalust võtta laenu nullintressiga.

"Positiivne on näha, et valitsus soovib tõsta õppelaenu summat kahekordselt kuni 6000 euroni. Juhime tähelepani, et paralleelselt on ka tõusnud elukallidus, mispuhul teeme ettepaneku õppelaenu summa tulevikus indekseerida," sõnas Männik.

Männik lisas, et oluline on motiveerida tudengeid mõtlema avaliku sektori töö peale. Tema sõnul võiks lisaks eristipendiumitele olla võimalik saada riigiametile tööle asumisel ka õppelaenu vabastust või osalist tagasimakse kompenseerimist.

Ta märkis, et Eesti kõrghariduse konkurentsi ja kvaliteeti ei ole võimalik rahvusvahelisel tasemel tõsta, kui enamik tudengitest oma õpingutega paralleelselt kõrvaliste tegevustega tegelevad selleks, et end lihtsalt ära elatada.

"Kõrgharidus on investeering ning seda ei saa teha üle jala," lõpetas Männik.

LHV: pärast eelmist õppelaenusüsteemi muutust taotluste arv kahekordistus

"LHV on olnud aastaid seisukohal, et õppelaenu summa on liiga väike. Vaadates viimastel aastatel toimunud inflatsiooni on näha, et 3000-eurone piirmäär on ajale jalgu jäänud. Õppelaenu eesmärk on aidata õppuritel elamiskulusid katta, kuid hetkel sellest summast terveks õppeaastaks kindlasti ei jagu," lausus LHV eraisikute finantseerimise osakonna juht Catlin Vatsel.

Ta märkis, et õppelaenu võtmist mõjutab käendaja olemasolu. "Nägime, et kui 2022. aastal vähendati käendajate arvu nõuet kahelt üheni, kahekordistus õppelaenu taotluste arv. /…/ Kuna õppelaenu võlgnevuste määr on madal, võiks kaaluda käendaja nõude osalist või täielikku kaotamist."

Õppelaenu taotluste arv oli 2022. aastani langustrendis, aga pärast õppelaenusüsteemi muutust taotluste arv kahekordistus. Tõus jätkus ka 2023. aastal: seda võis mõjutada nii elukalliduse tõus kui ka asjaolu, et laenude reklaami puudutavate piirangute tõttu jõudis muudatuste info osade õpilasteni viivitusega, sõnas ta.