Eestil tekib metsanduse ja maakasutuse sektoris perioodil 2021-2025 arvestuslikult suur CO2 ülejääk, mis läheb, et riik peab juba kolme aasta pärast ostma kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikuid. Olenevalt puudujäägi suurusest, ühikute hinnast ja üleüldisest nõudlusest läheb see maksma 100 kuni 700 miljonit eurot.

Sel nädalal väisasid Eestit kõrged Euroopa Komisjoni ametnikud, kes kohtusid nii kliimaministeeriumi ametnike kui ka huvirühmadega. Kliimameetmete peadirektoraadi asejuht Yvon Slingenberg lausus, et kuigi metsanduse ühikute hinda on väga keeruline prognoosida, ei tohiks see siiski väga kõrgeks kujuneda.

"Palju sõltub üldisest nõudlusest. Kui ka teistel riikidel on raskusi selle 2021–2025 eesmärgi täitmisega, tekitab see suurema nõudlus ja siis tavaliselt hind tõuseb," ütles Slingenberg.

"Me praegu näeme, et leidub siiski liikmesriike, kellel tekib sel perioodil metsanduse sektori ülejääk. Palju keerulisem tundub olevat 2030. aasta eesmärgi täitmine, sest selle nimel on liikmesriikidel vaja rohkem pingutada.
Nii et 2025. aasta eesmärgiga peaks olema okei. Tõenäoliselt selle eesmärgi ühikuhind ei tule väga kõrge," rääkis ta.

Slingenberg lausus, et juba praegu saaks Eesti tegelikult võtta ühendust teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et sõlmida ühikute ostmiseks eeltehinguid.

"Ma arvan, et see näitab veelkord, et on veelkord omada kontrolli kogu protsessi üle ja pigem veenduda, et riik täidab metsanduse sektoris oma eesmärgid kui et peab sõltuma teistest riikidest," ütles ta.

Kliimameetmete peadirektoraadi asejuht ütles, et metsanduse ja maakasutuse sektoris võtab meetmete rakendamine, nagu näiteks puude kasvatamine ja maakasutuse muutmine aega. See tähendab tema sõnul, et eeskätt peaks keskenduma just pikaajalisemale vaatele ehk sellele, kuidas tagada, et Eesti täidab oma eesmärgi just 2030. aastaks.