Sõja 822. päev: Stoltenberg: on aeg lubada Kiievil kasutada NATO relvi sihtmärkide vastu Venemaal

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus ajalehele Economist antud intervjuus NATO riike üles tühistama Ukrainale antud relvade puhul piirangud nende kasutamiseks Venemaa territooriumil asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamiseks. Ukraina relvajõudude esitatud andmetel ületas sõjas hukkunud Vene sõdurite arv 500 000 piiri.
Oluline laupäeval, 25. mail kell 22.01:
- Stoltenberg: on aeg lubada Kiievil kasutada NATO relvi Venemaa territooriumil;
- Harkivis sai Venemaa rünnakus surma vähemalt kaks inimest;
- Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas;
- Teises rünnakus Harkivile sai viga tosin inimest;
- Kuberner: Ukraina rünnakus Vene piirikülale hukkus kaks inimest;
- Ukraina andmetel on Venemaa kaotanud üle 500 000 sõduri;
- CNN: Zelenski külastab järgmisel nädalal Hispaaniat ja Portugali;
- ISW: Venemaa võib kasutada relvarahu, et valmistuda uueks pealetungiks;
- Venemaa ründas öösel Harkivit;
- Zelenski: Ukraina väed võtsid Harkivi oblastis riigipiiri lähedal kontrolli tagasi;
- Pistorius: Saksamaa andis Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi Iris-T;
- Leht: Venemaa on suutnud häirida Kiievile antud lääne relvade tõhusust;
- Baieri minister tahab muuta sotsiaaltoetuste maksmist Ukraina meestele;
- Sikorski: tuumarelva kasutamise korral ründab USA Vene vägesid Ukrainas tavarelvadega
Stoltenberg: on aeg lubada Kiievil kasutada NATO relvi Venemaa territooriumil
NATO peasekretär Jens Stoltenberg kutsus ajalehele Economist antud intervjuus Ukrainale relvi varustavaid alliansi liikmesriike üles tühistama piirangud nende kasutamisele Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide ründamiseks.
"Liitlastel on aeg kaaluda mõningate piirangute tühistamist, mille nad on kehtestanud Ukrainale üle antud relvade kasutamiseks," ütles Stoltenberg.
"Eriti praegu, kui piiri lähedal Harkivis toimuvad ägedad lahingud, muudab Ukrainal oma territooriumi kaitsmise palju raskemaks, kui Ukraina ei saa kasutada neid relvi seaduslike sõjaliste sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil," märkis ta.
Stoltenbergi eelkäija alliansi peasekretärina Anders Fogh Rasmussen kutsus 14. mail üles lubama Ida-Euroopa NATO riikidel kasutada maapealset õhutõrjet, et hävitada Ukrainale sihitud Venemaa rakette ja mehitamata õhusõidukeid.
Stoltenberg seda ettepanekut ei toetanud. "Me ei ole konflikti osapool," ütles ta.
Tema arvates on lääne ülesanne vastupidine - "tõkestada selle sõja muutumist täieulatuslikuks sõjaks Venemaa ja NATO vahel Euroopas".
Stoltenberg ütles, et lubada Ukrainal rünnata sihtmärke Venemaal Lääne relvadega ja NATO otsene osalemine konfliktis ei ole sama asi.
"Me viime läbi õppusi, anname Ukrainale relvastuse ja laskemoona, kuid me ei osale otseselt NATO territooriumilt sõjalistes operatsioonides Ukraina kohal ega Ukrainas. See on hoopis teine asi," ütles Stoltenberg.
Harkivis sai Venemaa rünnakus surma vähemalt kaks inimest
Venemaa rünnak tabas laupäeval Harkivi linnas asuvat ehitusmaterjalide kauplust, kus sai surma vähemalt kaks inimest, ent kadunuid on arvukalt, ütles linnapea Ihor Terehhov.
"Teame kindlalt kahest surnust," kirjutas Terehhov Telegramis, lisades, et esialgsetel andmetel tabas rünnak ehitusmaterjale müüvat kauplust, mis asub elurajoonis.
Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov ütles, et kaks Vene juhitavat pommi tabas ehituskaupade kauplust ning et 15 000 ruutmeetril puhkes tulekahju.
"Suur hulk inimesi on kadunud. Palju on haavatuid," kirjutas Terehhov. "Ilmselgelt oli rünnak suunatud ostukeskusele, kus käib palju inimesi – tegu on puhtakujulise terrorismiga."
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et ehituspoes võis viibida tabamuste hetkel üle 200 inimese.
Sotsiaalmeediasse pealtnägijate postitatud videol võis näha tohutut musta suitsu sammast Epitsentri kauplusest, mis asub parkla kõrval suurte poodide hulgas.
Ukraina suuruselt teine linn Harkiv on viimasel ajal pidevalt Vene okupantide raketitule all.
Neljapäeval nõudsid Vene rünnakud linnas vähemalt seitse inimelu, ütlesid kohalikud ametnikud.
Teises rünnakus Harkivile sai viga tosin inimest
Vene väed tegid laupäeval ka teise raketirünnaku Harkivi linnale, kus sai vigastada 12 inimest, lisaks said kahjustada poed ja kohvik, ütles kuberner Sõnehubov.
Rakett maandus hoone ees ning tekitas mitme meetri sügavuse kraatri, osa hoone keldrist varises kokku, teatas Reuters.
CNN: Zelenski külastab järgmisel nädalal Hispaaniat ja Portugali
Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab pühapäeval Hispaaniat ja siirdub seejärel Portugali, teatas CNN. Portugali võimud külaskäiku ei kinnitanud, öeldes, et Zelenski päevakava sõltub sellest, milline on olukord Ukrainas.
Zelenski tühistas mais külaskäigu Madridi ja Lissaboni peale seda, kui Venemaa oli rünnanud Harkivi oblastit.
Kuberner: Ukraina rünnakus Vene piirikülale hukkus kaks inimest
Venemaa Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles laupäeval, et Ukraina raketirünnakus piiriäärsele külale hukkus kaks inimest.
"Ukraina relvajõud tulistasid raketiheitjast Oktjabrski küla. Minu suureks kurvastuseks sai kaks inimest surma," kirjutas Gladkov Telegramis, lisades, et šrapnellihaavu saanud mees ja naine surid.
Ukraina lasi alla veel ühe ründelennuki Su-25
Sotsiaalmeedias leviva info järgi lasid Ukraina väed alla järjekordse Venemaa relvajõudude ründelennuki Su-25.
Lennuki lasi alla 110. mehhaniseeritud brigaad, millele see oli juba kaheksas Su-25, mille nad on alla lasknud.
Ukraina relvajõud pole infot ametlikult kinnitanud.
Another Su-25 is reported to have been destroyed by fighters of the 110th Separate Mechanized Brigade named after Marko Bezruchko.
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 25, 2024
It's the 8th Su-25 destroyed by the 110th Brigade.
Glory!
Waiting for official confirmation. https://t.co/PS7M9716vh pic.twitter.com/VBng1oYs8N
Zelenski: Venemaa kaotas Harkivi oblastis kaheksa sõdurit ühe vastu
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et umbes kaks nädalat tagasi alanud ja lõppenud Harkivi oblasti põhjapiiri läbimurdmise katsel ulatusid Venemaa okupatsiooniarmee kaotused kaheksa Vene sõdurini ühe ukrainlase kohta.
"Nende läbimurre Harkivi suunas, mis leidis aset veidi enam kui kaks nädalat tagasi, (lõppes) sõjaliste kaotustega 1:8. Üks ukrainlane kaheksa venelase kohta," ütles Zelenski laupäeval avaldatud usutluses Kesk-Aasia meediale.
"Putin ei hooli absoluutselt inimelu mõistmisest, ta ei hooli oma rahvast, ei tsiviilisikutest ega ka sõjaväelastest," sõnas Zelenski.
Riigipea sõnul on kuskil olemas statistika, kas Putin on huvitatud oma sõjaväelaste kaotustest või mitte.
"Enne seda oli nädalas umbes kaks-kolm tuhat ohvrit – saan pidevalt analüüse Venemaa sõjaväelaste tapmiste kohta. Kaks-kolm tuhat perekonda kaotasid oma lapsi. Aga tema sülitab selle peale," sõnas president viitega Venemaa autoritaarsele liidrile.
"Putin on praegu saunas või kus ta on – spaas, mida rohkem kui üks kord näidati. Ta tegeleb samal ajal millegi täiesti muuga. Aga oma pisikestelt kätelt ta mõistagi kogu seda verevalamist maha ei pese," sõnas Zelenski.
Venemaa teatas järjekordse küla hõivamisest Ida-Ukrainas
Venemaa väitis laupäeval, et nende okupatsiooniarmeel õnnestus ära võtta veel üks küla Ukraina idaosas, jätkates sellega sealsete maa-alade hõivamist pärast mai esimeses pooles alanud üllatuspealetungi.
Venemaa kaitseministeeriumi teatel võtsid Vene sõjaväelased oma kontrolli alla Arhanhelskõi küla Donetski oblastis, mis asub teiste varem sel kuul Vene okupantide hõivatud külade lähistel samas piirkonnas.
Vene väed korraldasid ööl vastu laupäeva raketirünnaku Harkivi oblasti vastu, kahjustades õppeasutust ja veel üht hoonet, teatasid piirkondlikud võimud.
Harkivis oli kuulda mitmeid plahvatusi. Linna kaguosas Slobodski rajoonis hävis osaliselt lütseumihoone, teatas Harkovi linnapea Igor Terehhov. Samuti said kannatada lütseumihoone lähedal asuv mitmekorruseline hoone ja mitmed autod.
Ohvrite kohta teateid ei ole, märkis Terehhov.
Ukraina võimud andsid korralduse evakueerida Harkivi oblastis asuvast 36 asulast 123 last, teatas taasintegratsiooniministeerium 24. mail.

Zelenski: Ukraina väed võtsid Harkivi oblastis riigipiiri lähedal kontrolli tagasi
Ukrainal õnnestus tagasi võtta kontroll Venemaa-Ukraina piirialal Harkivi oblastis, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel oma õhtukõnes, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski külastas samal päeval Harkivit, kus päev varem hävis Venemaa raketirünnakus Ukraina üks suurimaid trükikodasid ning hukkus seitse inimest.
Zelenski sõnul võtsid Ukraina väed tagasi kontrolli piirkonnas, kuhu Vene väed olid varem sisenenud.
Pistorius: Saksamaa andis Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi Iris-T
Saksamaa andis Ukrainale veel ühe õhutõrjesüsteemi Iris-T, teatas kaitseminister Boris Pistorius reedel suhtlusplatvormil X.
"Tarnisime taas kord Ukrainasse kombineeritud tuleüksuse, mis koosneb Iris-T SLM-ist ja Iris-T SLS-ist, kaasaegsest ja end hästi tõestanud kesk- ja lühimaa õhutõrjesüsteemist," ütles Pistorius, lisades, et Iris-T tuli otse tehasest.
Pistoriuse sõnul tugevdab uus Iris-T Ukraina õhutõrjevõimekust koos varem tarnitud süsteemiga Patriot.
Leht: Venemaa on suutnud häirida Kiievile antud lääne relvade tõhusust
Venemaa on elektroonilise sõjapidamisega suutnud märkimisväärselt nõrgestada lääneriikide Ukrainale tarnitud relvade tõhusust, kirjutas ajaleht Washington Post.
Venemaa on muu hulgas suutnud häirida GPS-signaale, mida teatud relvasüsteemid ja laskemoon kasutavad. Seetõttu on ukrainlased näiteks loobunud USA suurtükimürskude Excalibur kasutamisest.
Lisaks on Venemaa suutnud häirida ka näiteks osa raketiheitjates HIMARS kasutatavast laskemoonast.
Teatud juhtudel on ukrainlased suutnud lahendada lääne relvastusega seotud probleeme näiteks tootjatelt saadud uuenduste abil.
Baieri minister tahab muuta sotsiaaltoetuste maksmist Ukraina meestele
Saksamaa Baieri liidumaa siseminister Joachim Herrmann kutsus muutma sotsiaaltoetuste maksmist sõjaväeteenistuse eas Ukraina meestele, edastas portaal Unian.
Ta märkis, et Saksamaa on vastu võtnud 980 000 ukrainlast, neist vähemalt 200 000 võiksid aga hoopis võidelda kodumaal Vene agressori vastu.
Intervjuus väljaandele Bild kutsus Hermann lõpetama kõigi toetuste maksmine sellistele isikutele.
"On vastuvõetamatu, et me võtame nad vastu ja võimaldame kõrvale hiilida kohustuslikust sõjaväeteenistusest," märkis poliitik.
Herrmanni sõnul ei mahu talle pähe, et Saksamaa teeb kõik võimaliku, et toetada Ukrainat sõjas, aga võtab vastu sõdureid.
"Ei tohi olla, et me võtame neid vastu ja anname sellega neile võimaluse hiilida kõrvale väeteenistusse kutsumisest. Vähim, mida me saame teha, on mitte maksta toetusi kodanikele, eriti neile, kes on tõesti kohustatud täitma ajateenistust kodumaal ja on seal vajalikud kaitsmaks rahu ja vabadust. Desertööridele ei tohi olla mingeid boonuseid," rõhutas Baieri siseminister.
Ukraina andmetel on Venemaa kaotanud üle 500 000 sõduri
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 500 080 (võrdlus eelmise päevaga +1140);
- tankid 7650 (+15);
- jalaväe lahingumasinad 14 786 (+11);
- suurtükisüsteemid 12 929 (+27);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1082 (+2);
- õhutõrjesüsteemid 814 (+1);
- lennukid 356 (+0);
- kopterid 326 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 10 414 (+4);
- tiibraketid 2209 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 608 (+39);
- laevad / paadid 27 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2104 (+3).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
ISW: Venemaa võib kasutada relvarahu, et valmistuda uueks pealetungiks
Venemaa võib kasutada relvarahu, et valmistada ette uut pealetungi Ukrainas, kirjutab Ameerika Sõjauuringute Instituut (ISW).
ISW eksperdid juhtisid tähelepanu reedel Reutersis ilmunud artiklile, mis teatas neljale Vene allikale viidates, et Venemaa president Vladimir Putin on valmis relvarahulepingu sõlmimise korral Ukrainas sõja peatama praeguste rindejoonte järgi.
ISW rõhutas, et nad ei saa kontrollida, kui täpselt Reutersi vahendatud Vene allikate jutt Putini tegelikku seisukohta relvarahu küsimuses peegeldab.
Viimase poole aasta jooksul on lääne meedias korduvalt ilmunud Kremlile lähedastele allikatele viidates teateid, et Putin on huvitatud relvarahu läbirääkimistest.
ISW eksperdid arvavad, et lääne meedia sõnumid huvist rahuläbirääkimiste vastu Kiieviga võivad olla osa Kremli infooperatsioonist, mille eesmärk on veenda läänt tegema järeleandmisi Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse osas.
Nagu märgib ISW, viitab Venemaa sõjaväe viimaste kuude tegevus Ukrainas sellele, et Kreml on rohkem huvitatud oma pikaajalisest eesmärgist milleks on Ukraina alade maksimaalne hõivamine, mitte mingist läbirääkimisprotsessist ja relvarahust.
ISW usub, et relvarahukokkulepe ei takista Venemaal jätkamast pealetungi Ukraina vastu. Venemaa saab relvarahu ajal antud hingetõmbeaega kasutada selleks, et aktiivselt valmistuda uueks suuremahuliseks pealetungiks, usuvad Sõjauuringute Instituudi eksperdid.
Sikorski: tuumarelva kasutamise korral ründab USA Vene vägesid Ukrainas tavarelvadega
Poola välisminister Radoslaw Sikorski ütles 25. mail avaldatud intervjuus, et USA on Venemaale öelnud, et kui Venemaa kasutab tuumarelvi, siis ameeriklased reageerivad konventsionaalseid relvi kasutades rünnakutega Vene vägede vastu Ukrainas.
"Ameeriklased on venelastele öelnud, et kui te kasutate tuumarelva, isegi kui see kedagi ei tapa, siis me ründame kõiki teie positsioone Ukrainas tavarelvadega, me hävitame need kõik," ütles Sikorski.
Sikorski lisas, et nii Hiina kui ka India on hoiatanud Venemaad tuumarelva kasutamise eest.
Sikorski ütles ka, et toetab piirangute lõpetamist Ukraina poolt Lääne relvade kasutamisele sihtmärkide tabamiseks Venemaal.
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Marko Tooming
Allikas: The Kyiv Independent, BBC, BNS