Ameeriklased pole seni lubanud ukrainlastel kasutada oma relvi Venemaal asuvate sihtmärkide tabamiseks, mis kujunes eelkõige probleemiks Harkivi ümbruse kaitsmisel.

"Juhtus see, et venelased lihtsalt ründasid, ületasid piiri ja võtsid enda kätte niinimetatud halli ala. See polnud sõjaväe kontrolli all, sest vajasime sellist puhverala. Vastasel juhul oleksime olnud kogu aeg pideva tule all," lausus Ukraina kaitseministri endine nõunik Oleksandr Danõljuk.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski palvele sellistest piirangutest loobuda on juba vastu tulnud Suurbritannia. Peagi peaks järgnema Prantsusmaa. Samuti kutsus NATO peasekretär Jens Stoltenberg alliansi liikmeid üles sellist sammu astuma, viidates analüütikute arvates eelkõige just USA-le.

"Selline autoriseering võimaldaks sihtmärke üle piiri lasta ja see võtaks tegevusvabaduse Venemaa vägede koondamiseks vahetult piiri taga, ka nende varustamiseks, ümbergrupeerimiseks. See piiraks oluliselt Venemaa tegevus- ja manöövrivabadust just piirialadel," lausus Eesti diviisi staabiülema asetäitja operatsioonide alal kolonel Janno Märk.

"Kui venelased tulistavad ukrainlaste pihta põhimõtteliselt puutumatust varjupaigast, siis ukrainlastel peaks olema võimalus tagasi tulistada. See on tavaline enesekaitse. Osa Venemaa tulest tuleb lähedalt, piiri lähedalt sellest puutumatust varjupaigast, aga osa lennuväljadelt. Venemaa hävitajad tõusevad lennuväljadelt õhku ja ründavad Harkivit liugpommidega," ütles USA endine suursaadik Ukrainas William Taylor.

USA valitsus, eelkõige välisminister Antony Blinken, on küll viimasel ajal näidanud sulamise märke, kuid siiski kardetakse Valges Majas eskalatsiooni. Taylori sõnul ei peaks selle pärast üleliia muretsema, sest venelastel pole olukorra kuumemaks kütmiseks enam palju valikuid.

USA välispoliitikaanalüütiku Emma Ashfordi arvates võiksid ameeriklased üle vaadata teatud piirangud, kuid mitte kõik.

"Ukraina on kasutanud teisi, kuid mitte USA-lt saadud relvi, Venemaa rafineerimistehaste ja tööstuste ründamiseks. Nii mina kui ka tõenäoliselt Valge Maja muretseme väga, et kui lubada Ukrainal kasutada selleks USA relvi, siis see võiks kaasa tuua suure eskalatsiooni," ütles Ashford.

Ashfordi sõnul tuleks arvestada ka sellega, et USA pikamaaraketid on oluliselt tugevama löögijõuga kui Ukraina droonid.