Üle poole Eesti elanikest elab Tallinnas, Tartus või nende lähiümbruses. Paljud maaomavalitsused on püüdnud endale elanikke ehk maksumaksjaid juurde meelitada ja tahtjaid oleks. Näiteks kui Tõrva paar aastat tagasi pakkus uues elamurajoonis 17 kinnistut, said need kõik vähem kui tunni ajaga broneeritud.

Linnade ja valdade liidu asedirektor Rait Pihelgas, kes on ühtlasi Järva valla volikogu esimees, tõi näite Kesk-Eestist: "Järvamaal on üks näide Imavere, kus ehitati 18 korteriga elamu ja sinna tahtjad oli rohkem kui kortereid."

Pihelgase sõnul oleks üks võimalus inimesi maale tuua see, et luuakse nüüdisaegsed elutingimused.

"Maal on justkui üsna palju neid kortereid, mida võiks odavalt osta ja sinna elama minna, aga nende nüüdisaegseks tegemiseks on vaja suhteliselt suurt investeeringut. Aga kui ehitada uued hooned, siis sinna inimesed tulevad. Eriti kui on olemas ka töökohad ja avalikud teenused."

Põltsamaal pakuti enne haldusreformi samuti hoonestusõigusega elamukrunte, mida pärast maja valmimist sai ka ära osta. Põltsamaa vallavanem Karro Külanurm ütles, et see läks väga hästi.

"Praeguse seisuga on kõik krundid saanud omaniku, kõik ehitavad ja suur hulk neist on juba ka võõrandatud ehk enamik maju on juba valmis," kinnitas Külanurm.

Põltsamaa elanike seas tehtud küsitlus näitas, et kvaliteetse elamispinna puudus on suur probleem, sest ka üüripindasid on väga vähe. Külanurm nentis, et uut krundi pakkumist sellegipoolest praegu teha ei saa, sest Põltsamaa vallal endal eriti elamuehituseks sobivat maad ei ole.

"Me oleme pidanud läbirääkimisi riigiga, sest sealsamas Kannikese kruntide piirkonnas on meil veel natukene maad. Oleme riigi käest saanud ka nõusoleku Kaitseliidule kuuluva maa omandamiseks ja oleme selle ka omandanud," rääkis vallajuht.

Ta lisas, et vald on püüdnud viimastel aastatel võtta ka kortermajade poole pealt ise suuremat rolli. "Me teeme koos ühe ettevõtjaga üürimaja, kus on 24 korterit ja ka see töö läheb jõudsalt."

Elamumaa võimalused on erinevad

Ka Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp rääkis turutõrkest, nii et omavalitsused peavad kindlasti ise tegutsema. Nende vallas on koostöös eraettevõttega ehitatud üürielamu, peagi saadakse riigilt veel neli krunti. Elamumaa võimalused on omavalitsustel erinevad, tõdes Tölp, kes on varem olnud omavalitsusjuht ka Pärnumaal, endises Tahkuranna, praeguses Häädemeeste vallas. Seal on tema sõnul omavalitsusel suhteliselt palju maad.

"Küsimus on ju suuresti selles, kellele see maa kuulub, Kui see kuulub riigile, siis kui kergesti, milliste meetoditega omavalitsus need maad omale võiks saada," selgitas Tölp.

Igaüks, kes Eestis ringi sõidab, on küllap märganud, kui palju on tühjalt seisvaid elamuid, mitte ainult haja-asustusaladel, vaid ka asulates. Põltsamaa vallajuht Karro Külanurm selgitas, et need on eraomanduses ja neid müüma ei kiputa.

"Ikka ju mõtleme, et äkki pensionipõlves saab minna kodukohta tagasi või hoida suvilana. Eks see on ju paljudel nii."

Vallavanem on nõus, et võib-olla sunniks plaanitav maamaksu tõstmise võimalus kasutult seisvaid krunte maha müüma, aga vähemalt Põltsamaal pole tema kinnitusel esialgu kavas maamaksu tõsta.

Abi kommunikatsioonide rajamisega

Linnade ja valdade liidu asedirektor Rait Pihelgas ütles, et omavalitsused saaksid koduehitajaid toetada kommunikatsioonide rajamisega.

"Inimene võib maa leida, aga kui seal ei ole vajalikke kommunikatsioone, siis sinna ehitamine üsna kulukas. Võib-olla oleks see lahendus, kui vald selle investeeringu teeks ja taristu valmis ehitaks. Nii et inimene tuleb ainult ehitama sinna maja, mitte ei hakka vett ega kanalisatsiooni rajama," mõtiskles Pihelgas.

Ta möönis, et omavalitsuste võimalused on erinevad ja kõigil pole selleks raha, et elu- ja ettevõtluskeskkonda parandada ning sellega elanikke juurde saada.

Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp leiab, et riigi maksupoliitika peaks muutuma, aga seda ta ei usu, et rikkamate omavalitsuste raha ära võtmisest erilist kasu on.

"Kas see tasandusfond üldse midagi tasandab? Küsimus on, kas me võtame siis Viimsilt midagi ära. Ilmselt ei saa sealt ära võtta, sest siis on ka nendel suured probleemid. Muidugi, kui meil oleks 1,6 miljonit rohkem või naabritel Mulgi vallal kolm miljonit eurot rohkem igal aastal., siis oleks ju maavaldadel hoopis teistsugune võimekus. Inimesed ei peakski kuskile mujale kolima, me suudaksime olla nii olemasolevatele kui ilmselt ka uutele hoopis teistsugused partnerid kui praegu!" on Tölp veendunud.