Raadiosaates "Vikerhommik" uurisid saatejuhid, kuidas peaks linnaelanik käituma, kui jäätmevedajaga tekivad probleemid.

Tallinna ettevõtluse valdkonna abilinnapea Margot Roose (Eesti 200) rääkis, et Tallinna linna kohustus on tagada elanikele liigiti jäätmevedu ja jäätmete vastuvõtt. Lepingut jäätmevedajaga võrdles ta aga viieaastase abieluga.

"Me korraldame hanke, kus jäätmevedajad saavad osaleda ja selle tulemusel sõlmitakse viieaastane leping. Mina ise võrdleksin seda viie aastase abieluga. Me oleme seotud sellega ja meie kõigi huvides on see, et koostöö oleks hea. Loomulikult tuleb ette probleeme ja siis me neid ka lahendame," sõnas Roose.

"Selle lepingu puhul meil on siiski vaja teenust. Ei saa päris nii, et me ütleme, et ei soovi teie teenust," vastas Roose küsimusele, kas seda "abielu" saab ka lahutada.

Roose sõnul on Tallinna linna koostöö jäätmevedajatega olnud konstruktiivne, kuid probleemide korral soovitas ta elanikel pöörduda jäätmevedaja poole või siis kirjutada linnavalitusele aadressil jaatmed@tallinnlv.ee. Ta lisas, et linnavalituse koduleheküljel on väga palju infot jäätmevaldkonna kohta üldisemalt, aga ka selle kohta, mida teha, kui on probleemid vedajaga

Saatejuhid küsisid, kuidas on linna poolt vaadates see, kui inimene unustab jäätmekonteineri õigesse kohta paigutada ning selle tulemusel maksab vedajale tühja veo eest.

Roose märkis, et tegelikult jäätmevedajad tulevad ikkagi vastu.

Trahvide rakendamist jäätmevedajale aga Roose ei poolda. "Kõige parem on ikkagi püüda saavutada koostöö olukord. Sellepärast, et ma võrdlesin seda abieluga, et kui te hakkate oma abikaasat trahvima või kuidagi ähvardama, siis reeglina see ei too head tulemust. Me siiski näeme, et vedaja kuulab meid, nad teevad oma teenustes muutusi. Klienditeeninduse tase on tegelikult paremaks läinud," rääkis Roose.

Ta lisas, et kui inimene kirjutab linnavalitsusele, siis linn võtab selle konkreetse juhtumi ja vaatab selle koos jäätmevedajaga läbi ja püüab leida lahenduse.

Roose: oluline on jäätmemahutid korrektselt markeerida

Roose rõhutas, et oluline on jäätmemahutid korrektselt markeerida – mahutil peab olema kirjas jäätmeliik ja inimese aadress. "Tänasel valgel kevadhommikul võibolla tundub see eramaja elanikule liigse nõudmisena, aga jäätmevedajad teevad oma tööd aastaringselt. Kui te kujutate ette novembrihommikut, kui on pime ja sajab lund ja lörtsi, nad peavad suutma leida selle õige konteineri väga kiiresti. Tihti on korteriühistute konteinerid ühes kohas."

Olmeprügisse pandipakendisildiga märgistamata veidipudeleid panna ei tohi, vaid need tuleb viia pakendipunkti, rääkis Roose. "Klaasi saab tegelikult väga hästi uuesti ringlusesse võtta. Väga paneks inimestele südamele siiski mitte visata klaasi olmeprügisse."

Põhjus, miks veinipudeleid taarapunkti viia ei saa, on Roose sõnul see, et Eesti jäätmemajandus on viimased kümme aastat toimunud üsna muutmatul kujul. Ta lisas, et kliimaministeerium tegeleb jäätmereformiga, mis peaks järgmisel aastal jõustuma ning ka mitmed probleemid lahendama.

Roose rääkis, et Hollandilt ja Soomelt saaks Eesti ringmajanduse valdkonnas õppida seda, et jäätmeid tuleb näha kui taaskasutust võimaldavat materjali, mitte kui prügi.