Euroopa Keskpank on valmis intressimäärasid langetama

Euroopa Keskpanga (ECB) peaökonomist Philip Lane kummutas kartuse, nagu võiks euroala rahapoliitika lõdvendamine tagasilööke tuua ning teatas, et keskpank on valmis alustama intressimäärade langetamist.
Investorid eeldavad, et ECB langetab järgmisel nädalal oma põhilist hoiuseintressimäära, mis on seni püsinud rekordilise nelja protsendi juures. Eeldatav langetus oleks veerand protsendipunkti.
ECB oleks üks esimesi suuremaid keskpanku, mis intressimäärasid alandab. Varem on Euroopa Keskpanka kritiseeritud selle eest, et see intresside tõstmisega venitas.
Philip Lane ütles Financial Timesile antud intervjuus, et kui mingeid suuri üllatusi ei tule, siis on piisavalt märke, mis lubavad intressi alla tuua. Koosolek selle üle otsustamiseks toimub 6. juunil.
Šveitsi, Rootsi, Tšehhi ja Ungari keskpangad on sel aastal juba laenukulusid inflatsiooni languse tõttu vähendanud. Kuid maailma suurtest majandustest ei oodata Föderaalreservi ja Inglise Panga intressimäärade langetamist enne suve ning Jaapani Pank pigem tõenäoliselt jätkab nende tõstmist.
Küsimusele, kas ta on uhke, et EKP on võimeline varem intressimäärasid langetama kui teised, vastas Lane, et keskpankurid püüavad olla võimalikult igavad ja avaldas lootust, et uhkus ja ego ei käi selle töö juurde.
Ta lisas, et inflatsiooni kiirem langus euroalal tulenes energiakriisist, mille põhjus oli sõda. "Sõja ja energiaprobleemi lahendamine on Euroopale olnud kulukas," ütles ta. "See esimene samm (intressimäärade langetamine) on märk sellest, et rahanduspoliitika on olnud edukas, tagades, et inflatsioon langeb õigeaegselt. Selles mõttes oleme olnud edukad."
Lane'i sõnul peavad EKP poliitikakujundajad sel aastal hoidma intressimäärasid piiravana, et tagada inflatsiooni jätkuv langus. Kiirus, millega keskpank sel aastal euroala laenukulusid alandab, otsustatakse pärast andmete hindamist.
"Asjad tulevad konarlikud ja järkjärgulised," ütles Lane, kes vastutab kavandatud intressimäära otsuse koostamise ja esitlemise eest enne, kui 26-liikmeline juhtnõukogu selle järgmisel nädalal otsustab.
"Parim viis selle aasta arutelu raamistamiseks on see, et me peame kogu aasta vältel olema piiravad," lisas ta. "Kuid piirarvus tsooni sees võime natuke alla liikuda."
Vaatamata hiljutistele andmetele, mis näitavad, et euroala palgakasv kiirenes selle aasta alguses rekordtaseme lähedale, ütles Lane, et palkade üldine suundumus osutab siiski kasvu aeglustumisele. Ta lisas, et seda infot toetab ka ECB enda palgajälgija.
Mõned analüütikud on hoiatanud, et kui ECB erineb USA Föderaalreservist, alandades intressimäärasid agressiivsemalt, võib see põhjustada euro odavnemise ja tõsta inflatsiooni, tõstes bloki impordi hinda.
Lane kinnitas, et euro on aprillis kuue kuu madalpunktist USA dollari suhtes viiendiku võrra taastunud ja püsib aastataguse tasemega võrreldes kõrgemal. Föderaalreservi oodatavate intressimäärade langetamiste viibimine on tõstnud USA võlakirjade tootlusi ja Euroopa võlakirjade pikaajalisi tootlusi.
"See mehhanism tähendab, et mis tahes intressimäära me määrame, USA vastab sellele tingimuste karmistamisega," ütles ta, viidates, et ECB võib selle tasakaalustamiseks lühiajalisi hoiuseintressimäärasid rohkem kärpida. "Kõik muu on võrdne: kui pikaajaline osa karmistub rohkem, siis lühiajalise osa mõtlemine muutub."
Euroala inflatsioon on langenud 2022. aasta tipptasemelt üle 10 protsendi, peaaegu kolme aasta madalaimale, 2,4 protsendile aprillis. Eeldatakse, et see tõuseb mai andmete avaldamisel 2,5 protsendini.
Lane ütles, et püsivalt märkimisväärne kulusurve, mis tuleneb kiirest palgakasvust, tähendab, et ECB peab hoidma poliitika piiravana kuni 2025. aastani. Kui palju ECB intressimäärasid üldiselt kärbib, sõltub tema hinnangust niinimetatud neutraalsele intressimäärale – punktile, kus säästmine ja investeerimine on soovitud tasemel tasakaalus.
Neutraalse määra hinnangud varieeruvad, kuid Lane'i sõnul viitab see tõenäoliselt poliitilisele intressimäärale, mis on või jääb veidi üle kahe protsendi. Lane hoiatas samas, et see võib olla ka kõrgem, kui jõuline rohepööre või edasiminekud tehisintellekti vallas põhjustavad investeeringute kasvu.
Toimetaja: Taavi Tamula
Allikas: Financial Times