Oluline teisipäeval, 28. mail kell 22.35:

- Macron: Ukrainal tuleks lubada Vene sõjaväebaase neutraliseerida;

- WSJ: Venemaa plaanib hakata Tatarstanis tootma aastas 6000 Shahed-tüüpi drooni;

- Sikorski: Poola ei tohiks välistada sõjaväelaste saatmist Ukrainasse;

- Rootsi avalikustas energiaabi paketi Ukrainale;

- Belgia lubab anda Kiievile üle 30 F-16 hävitajat aastaks 2028;

- Borrell: Ukrainal on õigus rünnata sihtmärke Venemaa alal;

- Venemaa kinnitas Ukraina ajakirjaniku kinnipidamist;

- Ukraina president Zelenski külastab teisipäeval Belgiat;

- Ukraina süüdimõistetud teenivad algselt eraldi üksustes;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit.

Macron: Ukrainal tuleks lubada Vene sõjaväebaase neutraliseerida

Kiievil tuleks lubada neutraliseerida Venemaa sõjaväebaase, kust Moskva väed rakette Ukrainasse tulistavad, ütles teisipäeval Prantsuse president Emmanuel Macron.

"Me arvame, et me peaks lubama neil neutraliseerida sõjaväerajatisi, kust rakette tulistatakse, kust Ukrainat rünnatakse," ütles Macron, kuid rõhutas, et ei tohiks lubada Ukrainal puutuda teisi sihtmärke Venemaal, ja loomulikult mitte tsiviilvõimekusi.

Zelenski: maailm ei tohi Ukraina sõjast väsida

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ärgitas teisipäeval maailma hoidma pilgud Venemaa agressioonisõjal tema riigi vastu, ja rõhutas, et sõjast väsimine toob kasu vaid Vene režiimi juhile Vladimir Putinile.

"Ukrainlaste jaoks on äärmiselt oluline, et maailm ei väsiks, et maailm mõistaks, et ta ei saa sellest sõjast väsida," ütles Zelenski Portugali külastades.

WSJ: Venemaa plaanib hakata Tatarstanis tootma aastas 6000 Shahed-tüüpi drooni

Venemaa plaanib Tatarstanis Alabuga erimajandustsoonis lisaks seiredroonidele toota 6000 Shahed-tüüpi drooni aastas, teatas The Wall Street Journal 28. mail, viidates Prana Networki häkkerirühma lekitatud lepingule.

Venemaa sõjavägi on Ukraina ründamiseks kasutanud odavaid, kuid tõhusaid droone alates 2022. aasta sügisest. Lääne meedia, nagu New York Times, on teatanud, et iga Shahed-136 drooni maksumus on 20 000 dollarit.

Väidetavalt suurendab Venemaa droonide Shahed-136 versiooni kodumaist tootmist. Muidu toodetakse droone Iraanis. Venemaa-poolne tootmine tugineb Hiina komponentidele ja Iraani tehnoloogiatele.

WSJ teatas, et Moskva sõlmis Teheraniga lepingu kodumaise droonitehase ehitamiseks Tatarstani 2022. aasta lõpus.

Tehingu tingimused avalikustas veebruaris Prana Network, mis väitis, et tungis Iraani Islami revolutsioonilise kaardiväega seotud meiliserveritesse.

WSJ teatas, et Venemaa eesmärk on  Alabuga tehases toota 6000 Shahedi ründedrooni aastas tootmistase. Samuti märkis väljaanne, et tehas oli oma tootmisgraafikust ees juba aprillis.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel on tehas tootnud juba 4500 Shahed-tüüpi drooni.

Sikorski: Poola ei tohiks välistada sõjaväelaste saatmist Ukrainasse

Poola ei tohiks välistada maaväe saatmist Ukrainasse aitama võidelda Venemaa vastu, ütles teisipäeval välisminister Radosław Sikorski. Kiiev on oma võitluses sõltunud suuresti lääne sõjalisest abist, kuid paljud tema liitlased kõhklevad väljavaates saata oma sõjaväelasi lahingusse Vene vägede vastu.

Veebruaris tekitas Prantsuse president Emmanuel Macron suure kära NATO liikmete seas, kui ta keeldus välistamast lääne üksuste saatmise Ukrainasse. Ajal, mil Ukraina on taandumas Venemaa pealetungi ees, on Kiievi liitlaste seas tekkinud märke, et nad kaaluvad Macroni ideed uuesti.

Vastates küsimusele võimalusest saata Poola sõjaväelasi Ukrainas võitlema, ütles Sikorski, et Varssavi ei tohiks välistada ühtegi varianti.

"Las (Vene diktaator Vladimir) Putin püüab arvata, mida me kavatseme teha," ütles ta intervjuus kolmele Euroopa ajalehele, nende seas Poola Gazeta Wyborczale.

Tegemist ei olnud esimese korraga, kui Sikorski tõstatas võimaluse saata NATO sõdureid Ukrainasse. Märtsis ütles ta, et see väljavaade pole midagi mõeldamatut.

Rootsi avalikustas energiaabi paketi Ukrainale

Rootsi avalikustas teisipäeval uue abipaketi Ukrainale, et tagada riigi varustatus energiaga. "Ligipääs energiale on tähtis Ukraina ühiskonnale, majandusele ja äritegevusele, et jätkata toimimist," ütles Rootsi abiküsimuste minister Johan Forssell ajakirjanikele.

"Venemaa keskendub oma rünnakutega üha rohkem Ukraina energiasüsteemile, et viia tähtis taristu rivist välja. Ukraina vastupidavuse suurendamiseks suurendame meie abi energiasektorile," lisas ta.

Forsselli sõnul suunatakse 650 miljonit krooni (56,7 miljonit eurot) peamiselt generaatoritele, alalditele ja päikeseelementidele. Samuti toetatakse elektrilülitite, kaablite, pumpade ja torude ostmist.

"Eesmärk on lihtne: elektrijaamadele, et nad suudaksid elektrienergiat toota," ütles Forssell.

Eelmisel nädalal teatas Rootsi valitsus 75 miljardi Rootsi krooni (6,5 miljardi euro) ulatuses tsiviil- ja sõjalisest abist Kiievile aastateks 2024 kuni 2026 ning kinnitas, et Ukrainat aidatakse nii kaua kui võimalik.

Rootsi on toetanud Ukrainat alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest rohkem kui 100 miljardi krooniga (8,7 miljardi euroga). Ukraina on suurim Rootsi abi saaja.

Belgia lubab anda Kiievile üle 30 F-16 hävitajat aastaks 2028

Belgia lubas anda Kiievile võitluseks Venemaa okupatsiooniväe sissetungi vastu 30 hävituslennukit F-16, teatasid mõlemad riigid teisipäeval Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski visiidi alguses.

"Esmakordselt täpsustab selline lepe täpse arvu F-16 hävituslennukeid (30), mis antakse üle Ukrainale kuni aastani 2028," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias pärast kahepoolse julgeolekuleppe allkirjastamist peaminister Alexander De Crooga.

De Croo sõnul tohivad Ukraina relvajõud lääne hävitajaid kasutada vaid Ukraina ala kohal. "Mis puudutab lennukite kasutamist: kõik, mis meie lepingus sisaldub, on seal selgelt kirjas, et Ukraina relvajõud võivad neid kasutada Ukraina alal," ütles de Croo Brüsselis koos Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga antud pressikonverentsil.

Belgia välisminister Hadja Lahbib ütles varem, et loodab tarnetega alustamist selle aasta lõpus.

Borrell: Ukrainal on õigus rünnata sihtmärke Venemaa alal

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Josep Borrell kutsus teisipäeval tasakaalustama eskalatsioonihirmu Ukraina vajadusega ennast kaitsta, öeldes, et Kiievil on õigus kasutada lääne relvastust Venemaa ala ründamiseks. "Sõjaseaduse kohaselt on see täiesti võimalik ja seal ei ole mingit vasturääkivust. Ma võin anda vastulöögi või ma võin võidelda nende vastu, kes võitleb minu vastu, oma territooriumilt," ütles Borrell EL-i kaitseministrite kohtumise alguses.

"Tuleb tasakaalustada eksalatsioonioht ja ukrainlaste vajadus kaitsta (ennast)," lisas ta.

Ukraina on avaldanud oma lääne toetajatele survet lubamaks nende tarnitud suurema tegevusraadiusega relvi sõjaliste sihtmärkide ründamiseks Venemaa alal.

Mitmed suuremad toetajad, nende seas USA ja Saksamaa, on olnud tõrksad lubama Kiievil korraldada piiriüleseid rünnakuid, seda kartusest, et see võib neid tõmmata lähemale otsekonfliktile Moskvaga.

Borrelli seisukohta toetas mitu EL-i kaitseministrit. Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren märkis, et Holland ei ole seadnud mingeid piiranguid. Ta avaldas lootust, et teised riigid, kellel on teistsugused seisukohad, muudavad seda.

Ollongreni sõnul on täiesti arusaadav, et ukrainlastel tuleb rünnata ka Venemaa alal. "Minu vaates ei tohiks see olla aruteluteema."

Eesti kaitseminister Hanno Pevkur avaldas omakorda lootust, et kõik riigid, kellel on need vahendid, annavad Ukrainale loa. "Ei saa olla normaalne, et Venemaa ründab sügavale Ukraina alale ja ukrainlased võitlevad üks käsi selja taga," lausus ta.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg märkis esmaspäeval, et liitlaste jaoks on saabunud aeg vaadata uuesti üle oma piirangud, eriti arvestades seda, kuidas Venemaa ründab Ukrainas Harkivit oma territooriumilt.

Venemaa kinnitas Ukraina ajakirjaniku kinnipidamist

Venemaa kaitseministeerium kinnitas, et Ukraina ajakirjanik Viktoria Roštšõna, kes kadus 2023. aasta augustis, on kinni peetud Venemaa okupeeritud territooriumil, teatas Ukraina Ajakirjanike Rahvuslik Liit (NUJU) 27. mail.

Viktoria isa Volodõmõr Roštšõn sai Venemaa kaitseministeeriumilt kirja, milles kinnitati tema tütre vangistust, vahendas The Kyiv Independent.

"Olemasoleva teabe kohaselt on Roštšõna Viktoria Volodõmõrivna kinni peetud ja asub praegu Venemaa Föderatsiooni territooriumil," seisis kirjas.

Volodõmõr Roštšõn jagas kirja NUJU-ga ja võttis ühendust ka Rahvusvahelise Punase Risti Komiteega (ICRC), et kontrollida Venemaa kaitseministeeriumi väiteid. ICRC kinnitas, et Roštšõna on kinni peetud, kuid teatas, et neil ei ole hetkel talle ligipääsu.

Roshšõna kadus 3. augustil 2023, kui ta tegi reportaaži Venemaa okupeeritud territooriumil. Tema isa sai kaitseministeeriumi kirja 22. aprillil 2024. Roštšõna perekonna sõnul on kirjad Venemaa uurimiskomiteele, peaprokuratuurile ja ombudsmanile jäänud vastuseta.

Roštšõna perekond teatas NUJU-le, et nad esitasid taotluse Venemaa marionett-prokuratuuri büroole okupeeritud Mariupolis. Neile vastati, et Roštšõna vastu pole ühtegi menetlust algatatud.

BBC Venemaa teatas jaanuaris, et tuhanded Ukraina tsiviilisikud on Venemaal vangistuses ilma süüdistuse, kohtuprotsessi või õigusnõustajata.

Roštšõna on kajastanud Venemaa invasiooni mitme Ukraina uudistekanali jaoks, sealhulgas Hromadske, Ukrainska Pravda ja Radio Free Europe/Radio Liberty (RFE/RL).

Ukraina president Zelenski külastab teisipäeval Belgiat

Ukraina president Volodõmõr Zelenski külastab teisipäeval Belgiat, teatas esmaspäeval Belgia peaministri ametkond, vahendas AFP-STT-BNS. 

Reis on muu hulgas seotud viimasel ajal lääneliitlastega sõlmitud julgeolekukokkulepetega. Belgias on kavas samuti allkirjastada riikidevaheline julgeolekulepe.

Ukraina liider kavatseb lennata Brüsselisse osana mitmesse Euroopa riiki suunduvast reisist, et koguda toetust Kiievile.

Meediakanalite UNIAN ja VRT andmetel oli visiit Hispaaniasse ja Belgiasse planeeritud kaks nädalat tagasi, kuid see jäi rindel valitseva keerulise olukorra tõttu ära.

Zelenski kohtub Belgia kuninga Philippe, peaminister Alexander De Croo ja kaitseminister Ludivine Dedonderiga.

Belgia otsustas juba sel aastal alustada Ukrainale hävitajate F-16 üleandmisega. Varem oli Brüssel teatanud, et see on võimalik 2025. aastal. Samuti eraldab Belgia 200 miljonit eurot Tšehhi algatusele osta Ukraina armeele suurtükiväe laskemoona.

Zelenski annab pärast kahepoolse julgeolekuleppe allkirjastamist pressikonverentsi Belgia peaministri De Crooga. 

Ukraina riigipea külastab ka Belgia pealinnas asuvat sõjaväe lennubaasi, kus ta kohtub instruktoritega, kes aitavad välja õpetada Ukraina piloote.

Kokku on Brüssel alates 2022. aasta Venemaa sissetungist Ukrainale sõjalist toetust andnud 1,2 miljardi euro väärtuses.

Ukraina süüdimõistetud teenivad algselt eraldi üksustes

Süüdimõistetud, kes otsustavad teenida Ukraina relvajõudude ridades, teenivad eraldi ründeüksustes, rääkis esmaspäeval Ukraina justiitsminister Denõss Maljuska. Uudisteagentuur UNIAN-i vahendas BNS.

"Ründeüksused koosnevad praegu ainult karistuse kandnud inimestest. See tähendab, et need on monoliitsed üksused, mis pole segunenud teiste sõjaväelastega," täpsustas minister.

Maljuska sõnul võib see tulevikus muutuda ja väejuhatus jälgib protsessi.

Minister märkis, et nüüdseks on vabastatud 613 süüdimõistetut, kes ei osale veel sõjategevuses, sest nad on väljaõppel.

Ukraina alustas eelmisel nädalal esimeste vangide vabastamist uue seaduse alusel, mis pakub tingimisi vabastamist süüdimõistetutele, kes on võitluseks valmistunud ja soovivad sõjaväes teenida, teatas kolmapäeval piirkondlik kohus.

Enam kui 3000 kinnipeetavat on taotlenud sõjaväeteenistusse minekut, kuna selle kuu alguses võeti vastu seadus, mis sillutas teed nende värbamiseks.

Samm kordab sarnast lähenemist Venemaal, kus on amnestia lubadusel saadetud Ukrainasse võitlema kümneid tuhandeid vange.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski allkirjastas enne seda seaduse, mille kohaselt võib süüdimõistetuid tingimisi vabastada, kui nad nõustuvad lepingu alusel sõjaväeteenistusse minema.

Ülemraada veebilehel on kirjas, et seaduseelnõu nr 11079-1 tagastati riigipea allkirjaga 17. mail.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1460 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 502 800 (võrdlus eelmise päevaga +1460);

- tankid 7692 (+21);

- jalaväe lahingumasinad 14 858 (+40);

- suurtükisüsteemid 13 029 (+48);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1085 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 815 (+0);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 482 (+15);

- tiibraketid 2209 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 740 (+46);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2122 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.