Kui Eesti 200 juht Margus Tsahkna on kiitnud viieprotsendilist üleväljakärbet, siis Läänemetsa sõnul pole üleväljakärbe mõistlik, sest näitab, et riigil pole prioriteete.

"Eesti vajab debatti kahes küsimuses. Millest ollakse nõus loobuma, millistest teenustest? Ja maksumuudatused – mitte kas nad tulevad, vaid nad tulevad, meil ei ole pääsu. Küsimus on selles, kes kui palju peab panustama. Mina sotsiaaldemokraadina ütlen, et jõukad inimesed peavad hakkama rohkem panustama."

Ta nimetas illusiooniks arvamust, et maksumuudatusi ei tule ja kärped kedagi otseselt ei puuduta.

"Kõik saab olema ebameeldiv ja valus. Pigem tuleks arutada, kust me võtame ja kust on võimalik võtta," tunnistas ta.

Läänemetsa sõnul ei saa aga panna uusi makse keskklassile ja vaesematele inimestele, sest siis tuleks neile hakata toetusi maksma.

"Toetuste jagamise asemel peaks saama inimesed oma palgast normaalselt ära elada."

Rääkides tulevaks aastaks plaanitavast viieprotsendilisest üleväljakärpest, tõi Läänemets näiteks välisministeeriumi.

"Seal peab personalikulude kallale minema. See tähendab saatkondi ja nende töötajaid. Kui räägime viieprotsendilisest kärpest, siis peame rääkima ka sellest, millistes riikides oma saatkondi sulgeme. Oleme kärbetega lähedal mõistlikkuse piirile, kus võime saada nii majanduslikult kui ka ühiskondlikult kahju. Kui ma lähen välismaale ja mul pole võimalik kodanikuna saada oma riigilt tuge, kas see on mõistlik?" küsis Läänemets.

Teise näite tõi ta siseministeeriumi valdkonnast.

"See hästi kõlav üleväljakärbe viib ära hästi palju politseinikke. Oleme arvutanud, et kui politsei reageerib tulevikus, siis vaid isikuvastastele kuritegudele."

Kolmanda näite tõi ta haridusvaldkonnast.

"See (üleväljakärbe - toim) tähendab, et peame minema haridusest laste huvihariduse toetust kaotama. Riigigümnaasiumitest raha välja võtma. Selle plaani juures ei tule ka õpetajate palgatõusu," loetles ta.