Alates 2018. aastast on e-sigareti suitsetamine ehk veipimine keelatud kohtades, kus ei tohi ka tavasigaretti suitsetada. E-sigareti tarbijad seda seadust tihti aga ei järgi.

Tervise arengu instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht Anneli Sammel rääkis, et suure tõenäosusega ei ole nad seadusest teadlikud: "E-sigaretil ei ole ebameeldivat lõhna ja ta nii palju ei häiri kui tavasuitsetamine."

Vaatamata lõhna puudumisele saab märkida veipimise kahjulikku mõju ka kõrvalseisjale, lisas Sammel.

"Need mürgised ained, mida inimene aerosoolina sisse hingab ei jää tema organismi kinni, vaid ta hingab need ka uuesti välja õhku. Ja need mõjutavad kõrvalseisjat täpselt samamoodi nagu inimest, kes seda veipi ise teeb."

Tallinna elanik Eliise Kuus rääkis, et on pidanud korduvalt e-sigareti suitsu sisse hingama, nii ka alles hiljuti. "Kui Mere puiestee trammipeatuses läksin trammist välja ja minu ees vist umbes kaks inimest korraga veipisid, siis see on väga kitsas perroon, seal tekib selline pudelikael, ja ma lihtsalt tundsin, et mul tuleb järjest neid veibipahvakaid näkku".

Kuus lisas, et tihtilugu häirivad teda inimesed, kes veibivad laste juuresolekul.

Sammel rõhutas, et laste ees ei tohiks e-sigaretti tarbida. "See, et tal ei ole halba lõhna või see, et tal ei ole halba maitset ei tähenda, et ta oleks ohutu," märkis ta.

Lisaks sellele, et e-sigareti tarbimine kahjustab füüsilist tervist, näiteks kopse, võib passiivne veipimine mõjutada ka vaimset tervist.

"Ühest küljest on nikotiin aine, mis on uimasti. Ja eriti noortele inimestele nikotiin mõjub ajule väga halvasti. Ta rikub ära nii tarvitaja kui kõrvalseisja dopamiinisüsteemi. See on süsteem, mis vastutab hiljem elus selle eest, et millest sa rõõmu tunned," selgitas Sammel.

Sotsiaalministeeriumil valmis mullu valitsusele ettepanekute pakett, mis keskendus e-sigareti kahjuliku mõju teavituskampaaniatele, kuid mida valitsus heaks ei kiitnud. Samas on ministeeriumi kemikaaliohutuse ja keskkonnatervise juhi Aive Tellingu sõnul kaalumisel ettepanek siltide kohta, mis selgesõnaliselt keelaksid e-sigareti suitsetamise.

"Meie seadus täna üldse ei kehtesta seda nõuet, et peab olema tähistatud. Suitsuruumid peavad olema tähistatud, aga teavitussilti meil ei nõuta. Aga see on üks lahendustest jah, et need kohad tähistada ühendmärgistusega," ütles Telling.

Ka Sammeli sõnul oleks seesuguseid silte avalikku ruumi väga vaja. Ühtlasi märkis ta, et veipijal võib paluda endast eemale astuda. "Need, kes ei tarvita, neil on samasugune õigus värskele õhule nagu ülejäänud inimestel. Ja need, kes tarvitavad, astuvad selleks ohutusse kaugusesse."