Oluline kolmapäeval, 29. mail kell 20.03:

- Tšehhi lubab juba juunis saata Ukrainale kümneid tuhandeid mürske;

- Neli riiki on saatnud Tšehhile Ukraina moona ostmiseks raha;

- Valge Maja kinnitas USA osalust Šveitsis Ukraina rahutippkohtumisel;

- Blinken: Kiievi liitlased kohanevad ja kohandavad relvastust vastavalt;

- Poola: lääs peab loobuma piirangutest Ukraina relvakasutusele;

- Rootsi teatas 1,16 miljardi euro suurusest sõjalise abi paketist Ukrainale; 

- Venemaa tulistas terve päeva Sumõ oblastit;

- Venemaa kavandab sõjakulude kasvades astmelist tulumaksu;

- Vene väed testisid Donetski oblastis korraldatud rünnakutega Ukraina reaktsiooni, kirjutas mõttekoda ISW;

- Ukraina luure: Vene armee värbab 2200 dollari eest aafriklasi;

- Euroopa sõjaväeinstruktorite saatmises Ukrainasse pole üksmeelt;

- The Telegraphi väitel on Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskl palutud praegu mitte survestada NATO liikmeid toetama tema riigi liitumist alliansiga;

- Putin hoiatas lääneriike lubamast Ukraina rünnakuid Venemaal;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit.

Neli riiki on saatnud Tšehhile Ukraina moona ostmiseks raha

Tšehhi kaitseminister Jana Černochová kutsus Euroopa liitlasi üles panustama rahaliselt Tšehhi laskemoona algatusse. Seni on oma rahalised kohustused täitnud vaid neli riiki, kirjutas portaal Unian kolmapäeval.

Väljaanne Euractiv kirjutab, et Tšehhi algatusega osta Ukrainale laskemoona on liitunud 18 riiki. Kuigi rahalist toetust lubavate riikide arv kasvab, on raha tegelikult andnud vaid vähesed.

"Raha jõuab meieni järk-järgult, me ei saa laskemoona laenuga osta," ütles minister, osutades logistilistele ja rahamuredele.

"Kui mõni riik on memorandumile alla kirjutanud, kuid ei ole veel raha ära saatnud, ei saa me hankega edasi minna. See on omamoodi üleskutse neile valitsustele, mis on memorandumitele juba alla kirjutanud, et saada neilt raha," ütles Černochová.

Tema sõnul saatsid laskemoona ostmiseks raha vaid Kanada, Taani, Holland ja Portugal.

Tšehhi teatas, et leidis Ukraina jaoks sadu tuhandeid mürske, kuid vajab nende jaoks raha. Hiljem räägiti rohkem kui miljonist mürsust. Aprillis teatati, et Tšehhi algatusega on liitunud 20 riiki, osa neist tegi seda salaja.

Kevadel teatas Poola, et võib aidata need mürsud Ukrainasse toimetada. Riik ühines ka Tšehhi algatusega.

Tšehhi peaminister Petr Fiala ütles varem, et esimesed kümned tuhanded 155-millimeetrised mürsud jõuavad Ukrainasse juunis, lisades, et esimest partiid võib Ukraina oodata lähipäevil.

Valge Maja kinnitas USA osalust Šveitsis Ukraina rahutippkohtumisel

Valge Maja pressiesindaja Karine Jean-Pierre kinnitas USA tulekut Šveitsi Ukraina rahutippkohtumisele, kirjutas portaal Unian kolmapäeval.

Paraku ei teatanud ta, kes täpselt USA-st kohtumisele lähevad, vahendab Ameerika Hääl.

"Võtsime aktiivselt osa kõikidest eelnevatest Ukraina rahukohtumistest. USA valitsus osaleb selles. Ja me oleme sel tulevasel tippkohtumisel esindatud," ütles Jean-Pierre, kuid märkis samas, et ei tea, kas president Joe Biden osaleb tippkohtumisel isiklikult.

"Meie jaoks on oluline jätkuvalt tagada, et Ukrainal oleks enda kaitsmiseks ja kestva rahu tagamiseks kõik vajalikud võimekused," ütles ta.

Valge Maja pressisekretär märkis, et Ukraina, mis peab end rünnakute eest kaitsma, vajab kiiresti toetust.

"Nägite, mis sel nädalavahetusel Harkivis juhtus. Seda on oluline märkida. Kaks tosinat inimest sai surma. See on kohutav. Seetõttu jätkame abi andmist ja suurendame seda. Teatasime just järjekordse abi saatmisest Ukrainale. Nimelt nii kiiresti me üritame seda abi pakkuda," ütles ta.

President Volodõmõr Zelenski kommenteeris teisipäeval Bideni võimalikku puudumist tippkohtumisel.

"Arvan, et see ei ole väga tugev otsus, ma tõesti tahaksin, et president Biden oleks isiklikult kohal ja ma tean, et Ameerika toetab tippkohtumist, aga me ei tea teiega, mis tasemel," lausus ta.

Enne seda kutsus Zelenski lisaks Bidenile ka Hiina liidrit Xi Jinpingi Ukraina rahukonverentsile. Ta lisas, et kohtumisel osalevad rohkem kui 80 riigi esindajad.

Blinken: Kiievi liitlased kohanevad ja kohandavad relvastust vastavalt

USA välisminister Antony Blinken ütles kolmapäeval, et Ukraina liitlased kohanevad ja kohandavad oma relvatarneid vastavalt, et tagada nende edukus, selle taustaks on üleskutsed lubada Kiievil kasutada lääneriikide relvastust ründamaks sihtmärke agressorriigi Venemaa enda territooriumil.

Moldovat külastav Blinken ütles ajakirjanikele, et Venemaa on sõja käigus muutnud oma agressiooni taktikat ning Ukraina koos lääneliitlastega on kohanenud ja kohandunud vastavalt sellele.

"Olen kindel, et me jätkame samal kursil," ütles Blinken.

Poola: lääs peab loobuma piirangutest Ukraina relvakasutusele

Ukraina võib kasutada Poolalt saadud relvi oma parema äranägemise järgi, ütles Poola asekaitseminister Cezary Tomczyk kolmapäeval ja ärgitas ka teisi lääneriike piirangutest loobuma.

Küsimus, kas Kiiev võib kasutada saadud relvi Venemaa territooriumi ründamiseks, on löönud Ukraina liitlased kahte lehte. Näiteks USA seisab sellele veendunult vastu.

"Ukrainale saadetud Poola relvade kohta selliseid piiranguid ei ole. Ukrainlased võivad võidelda, kuidas tahavad," ütles Tomczyk usutluses Radio Zetile. "Ukrainal on õigus end kaitsta ja kaitsta nii, nagu ta õigeks peab. Ja minu arvates peaksid lääneriigid samuti sellised piirangud kaotama," lisas ta.

Tomczyk tunnistas samas, et piirangute probleem on keeruline.

"See tähendab, et sellega on seotud mitmesugused probleemid. Ma ei taha siin abi küsimuses ameeriklastega diskussiooni laskuda."

Valge Maja lükkas teisipäeval tagasi Ukraina palve piirangud tühistada. "Meie poliitikas hetkel muutust ei ole. Me ei julgusta ega võimalda Ühendriikide tarnitud relvade kasutamist löökideks Venemaa territooriumile," ütles riikliku julgeolekunõukogu pressiesindaja John Kirby pressikonverentsil.

Prantsuse president Emmanuel Macron ütles aga, et Kiievil tuleks lubada teha kahjutuks Venemaa baasid, kust tulistatakse rakette Ukrainasse. Saksamaa ütles Macroni avaldusele vastates, et Ukrainale tarnitavate relvade kohta kehtivad reeglid ja see peab alati püsima rahvusvahelise õiguse raames.

Briti luure: Venemaa tühistas taas armeemängud

Alates 2015. aastast Venemaa kaitseministeeriumi korraldatud iga-aastased rahvusvahelised armeemängud tänavu ei toimu, nagu ei toimunud ka eelmisel aastal, teatas Suurbritannia luure kolmapäeval Vene allikatele viidates.

"Venemaa jätab mängud ära tõenäoliselt selleks, et vältida selle ürituse arvustamist kui kõrvalist tegevust sõja ajal, mis suunab jõupingutused Ukraina sõjalt kõrvale, ja vältida teiste riikide osaluse võimalikku vähenemist," teatas Ühendkuningriigi kaitseministeerium sotsiaalmeedias.

"Samuti on tegelik võimalus, et tänavuste kaotuste tõttu Ukrainas muretseb Venemaa kaitseministeerium, et kvalifitseeritud sõjaväelaste ja varustuse puudumine seab ohtu Venemaa järjepideva domineerimise võistlustel," teatas ministeerium.

Väidetavalt osales 2022. aastal viimastel rahvusvahelistel armeemängudel 6000 inimest 37 riigist.

Tšehhi: Ukraina saab juba juunis kümneid tuhandeid mürske

Ukraina saab juba juunis Tšehhi algatuse raames kümneid tuhandeid 155-millimeetriseid suurtükimürske, ütles Tšehhi peaminister Petr Fiala.

"Nagu ma lubasin, tarnitakse esimesed kümned tuhanded ühikud 155-millimeetrist laskemoona juunis," ütles Fiala Prahas toimunud viie Euroopa Liidu riigi juhtide mitteametlikul kohtumisel, kus arutati Ukrainale sõjalise abi andmise edasisi samme. Fiala lisas, et Kiiev "võib esimest partiid oodata juba lähipäevil".

Eelnevalt oli Fiala öelnud, et Tšehhi on juba sõlminud lepingud 180 000 suurtükimürsu tarnimiseks Ukrainale. Tema sõnul on seni kogutud mürskude ostmiseks kõikjalt maailmast ligikaudu 1,6 miljardit eurot ja see pärineb 15 EL-i ja NATO liikmesriigilt.

Kohtumise järel tehtud osalejate ühisavalduses öeldakse, et see summa võimaldab 2024. aasta lõpuks toimetada Ukrainale umbes 500 000 mürsku.

Tšehhi peaminister toetas oma kõnes ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi seisukohta, kes ütles, et lääneriigid peaksid tühistama piirangud, mis keelavad Ukrainal kasutada antud relvi sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumi.

Tšehhi korraldatud kohtumisel osalesid lisaks Fialale ka Poola president Andrzej Duda, Hollandi peaministrid Mark Rutte, Taani peaminister Mette Frederiksen, Läti valitsusjuht Evika Silina, samuti Ukraina peaminister Denis Šmõgal ja ka Ameerika Ühendriikide esindajad.

Rootsi teatas Ukrainale 1,16 miljardi eurosest sõjalisest abipaketist

Rootsi saadab Ukrainale sõjalist abi 13,3 miljardi Rootsi krooni (1,16 miljardi euro) väärtuses, mis on seni suurim Rootsi abipakett Vene agressiooni tõrjuvale riigile.

Pakett aitaks muuhulgas tugevdada Ukraina õhutõrjet ja sisaldaks Saabi õhuseire (ASC) lennukeid, ütles kaitseminister Paal Jonson kolmapäeval peetud pressikonverentsil.

Rootsi valitsus teatas eelmisel nädalal, et leppis kokku täiendavas sõjalises toetuses Ukrainale kokku 75 miljardi Rootsi krooni (6,5 miljardi euro) ulatuses järgneva kolme aasta jooksul.

Venemaa teatas Ukraina drooni hävitamisest Armaviri kohal

Vene õhutõrje hävitas kolmapäeval Armaviri linna kohal Ukraina drooni, teatas Venemaa Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev sõnumirakenduses Telegram.

Venemaa lõunaosas asuv Armavir on tähelepanuväärne, kuna seal asub radarijaam, mis on Venemaa raketikaitse varajase hoiatussüsteemi võtmekomponent.

Venemaa tulistas terve päeva Sumõ oblastit

Vene väed andsid Ukraina kirdeosas asuva Sumõ oblasti pihta viimase 24 tunni jooksul korraldatud 23 rünnaku käigus 81 lööki, vahendas portaal Kyiv Independent piirkonna sõjaväeadministratsiooni teisipäevaõhtust teadet. 

Sihtmärgiks olid Bilopilia, Hotini, Krasnopilia, Velõka Põssarivka, Berezivka, Seredõna-Buda, Novoslobidske, Putõvli, Hluhhivi ja Esmani asulad.

Venemaa ründas piiriäärseid kogukondi terve päeva miinipildujate, droonide ja suurtükkidega. Ohvrite ja  vigastatute kohta teateid pole. 

Enim sai pihta Ukraina-Vene piirist umbes kolm kilomeetrit läänes asuv Velõka Põssarivka linn – seal registreeriti 19 plahvatust.

Arvestades linna lähedust Venemaale, on Velõka Põssarivkast saanud viimastel kuudel agressori peamine sihtmärk. Venemaa on hävitanud suure osa selle taristust.

Venemaa löögid Sumõ oblasti vastu on viimastel kuudel muutunud järjest hävitavamaks. Intensiivistunud rünnakute tõttu andsid Ukraina võimud korralduse hoogustada piirkonnast evakueerimist.

Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov ütles 14. mail, et tema hinnangul alustab Venemaa uut pealetungi Sumõ oblastis, kui olukord Harkivi oblastis stabiliseerub, vahendas New York Times.

Ukraina piirivalveteenistuse ametnikud ütlesid hiljem, et Venemaal ei ole Sumõ oblasti piiril piisavalt vägesid, et alustada piirkonnas suurrünnakut.

Pommitamine on Ukraina ja Venemaa kirdepiiri lähedal asuvate kogukondade jaoks igapäevane nähtus ning piiriäärsete asulate elanikud kogevad mitu rünnakut päevas.

Venemaa kavandab sõjakulude kasvades astmelist tulumaksu

Venemaa rahandusministeeriumi teisipäeval avaldatud ettepaneku kohaselt võib riigi jõukat eliiti oodata ees kõrgem tulumaks.

Ettepanek, mis suure tõenäosusega saab parlamendi heakskiidu ja seejärel Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini allkirja, tuleb ajal, mil riik kulutab jätkuvalt suuri summasid oma sõjalisele agressioonile Ukrainas.

Ettepanek hõlmab üksikisiku tulu astmelist maksustamist ja kujutab endast kursimuutust praeguse ühetaolise tulumaksu süsteemiga võrreldes, mis kehtestati 2001. aastal, et maksunduses kord majja lüüa ja maksude kogumist parandada.

Ettepanek näeb ette 13-protsendise maksu kehtestamist kuni 2,4 miljoni rubla (24 800 euro) aastatulu eest. Sellest summast suuremate sissetulekute puhul kehtiks astmeliselt kõrgem maksumäär kuni maksimaalselt 22 protsendini aastatulule, mis ületab 50 miljonit rubla (510 000 eurot).

Tõusnud maksud puudutaksid vaid 3,2 protsenti Venemaa töötavast elanikkonnast, märkis rahandusminister Anton Siluanov ministeeriumi kodulehel. 2,4 miljoni rublane tase on umbes kolm korda kõrgem riigi keskmisest palgast, ütles ta kommentaaris.

"Kavandatud astmeline skaala ei tohiks puudutada valdavat osa elanikkonnast," ütles ta.

13-protsendine ühetaoline maks kehtestati eesmärgiga vähendada maksudest möödahiilimist ja suurendada riigi tulusid. 2021. aastal muutis Venemaa süsteemi nii, et inimesed, kes teenivad rohkem kui viis miljonit rubla aastas, maksavad 15 protsenti künnist ületava summa pealt.

See uus maks tõi esimesel aastal sisse täiendavalt 8,3 miljardit rubla, teatas Venemaa äriuudiste sait RBC.

ISW: venelased testivad Donetski oblastis Ukraina kaitse tugevust

Vene väed korraldasid hiljuti Donetski oblastis neli mehhaniseeritud rünnakut roodu (Eesti mõistes kompanii – toim.) suuruste ja väiksemate üksustega mitmel operatiivsuunal, et testida Ukraina reaktsiooni, kirjutas mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) teisipäeva õhtul postitatud ülevaates.

ISW andmetel korraldas Venemaa tugevdatud rühma suuruste üksustega mehhaniseeritud rünnakuid Tšassiv Jari linnast ja Novopokrovskoje külast idas (Avdijivkast loodes), samuti kompanii taseme mehhaniseeritud rünnakuid Novomihhailovka lähedal (Donetskist edelas) ja Staromaiorskis (Velikaja Novoselkast lõunas). Selle tulemusel õnnestus vaenlasel Novopokrovskist ja Staromaiorskist veidi ida poole liikuda. Samal ajal ei suutnud vaenlane edasi tungida Tšassiv Jari ega Novomihhailovka juures.

Nagu analüütikud märkisid, on Vene väed viimastel päevadel Harkivi oblasti põhjaosas rünnakute tempot vähendanud ning Pokrovski suunal suurendanud. Eksperdid viitavad, et sel moel soovis agressor hinnata Ukraina vägede reaktsiooni ja nende kaitsevõimet Donetski oblastis.

"Hiljutised Venemaa pealetungid Harkovi oblasti põhjaosas püüdsid ära kasutada Ukraina sõdurite ja varustuse nappust enne lääne sõjalise abi rindele jõudmist ning luua võimalusi Vene vägedele edasiliikumiseks teistes suundades. Vene armee soovis testida, kas sellised võimalused olid Donetski oblastis rindel olemas ja kui jah, siis kus täpsemalt," selgitas ISW.

Ukraina kindralstaabi teatel on Vene väed viimastel päevadel intensiivistanud oma rünnakuoperatsioone Pokrovski ja Kupjanski suunal, märkis portaal Unian.

Ukraina luure: Vene armee värbab 2200 dollari eest aafriklasi

Venemaa on oluliselt intensiivistanud oma kampaaniat Aafrikas palgasõdurite värbamiseks Ukraina-vastasesse sõtta, pakkudes neile 2200-dollarilist kuutasu ja Vene kodakondsust, vahendas portaal Ukrinform Ukraina sõjaväeluure (GUR) teadet.

Venemaa kaitseministeeriumi spetsiaalselt loodud osakond tegeleb aafriklaste värbamisega nende osalemiseks "liha-rünnakutes" Ukraina vägede vastu, kirjutas GUR. Eelkõige käib värbamine Kesk-Aafrika riikides Rwandas, Burundis, Kongos ja Ugandas.

Palgasõdureid meelitatakse lepingu sõlmimisel esmase 2000-dollarilise sularahamaksega, igakuise 2200-dollarise tagatise, tervisekindlustuse ning sõdurile ja tema pereliikmetele antava Vene passiga.

GUR meenutab, et varasemalt deserteerusid Vene armeest arvukate kaotuste ja komandöride jõhkra kohtlemise tõttu massiliselt Nepalist värvatud palgasõdurid, kelle Moskva saatis Ukraina-vastasesse sõtta.

Euroopa sõjaväeinstruktorite saatmises Ukrainasse pole üksmeelt

Euroopa Liidu välispoliitika juht Josep Borrell ütles teisipäeval, et Euroopa riigid on eri meelt küsimuses, kas saata Ukrainasse sõjalisi instruktoreid.

EL-i riigid on 2022. aastal loodud missiooni raames koolitanud väljaspool sõjast räsitud riiki 50 000 Ukraina sõdurit.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron murdis kuu algul tabu, öeldes, et lääne sõdureid võidakse saata ka Ukrainasse.

Ja Ukraina kaitseväe ülem Oleksandr Sõrskõi kinnitas esmaspäeval, et käimas on arutelud Prantsuse sõjaväeinstruktorite riiki saabumise üle.

Borrell ütles, et teisipäeval Brüsselis kohtunud EL-i kaitseministrid arutasid osa bloki väljaõppeprogrammi viimist Ukraina pinnale.

"Arutelu on olnud, kuid selget Euroopa ühist seisukohta selles osas ei ole," ütles Borrell pärast kõnelusi. "Ei ole üksmeelt."

Macroni avaldus on aga pälvinud toetust Ukraina tugevaimate EL-i liitlaste, Balti riikide ja Poola, seas.

Kuid riigid nagu Saksamaa on olnud vastu sammule, mis nende hinnangul võib neid tõmmata lähemale otsesekonfliktile tuumarelva omava Venemaaga.

Borrelli sõnul olid pooldajad väitnud, et instruktorite saatmine Ukrainasse muudaks koolituse sujuvamaks ja lähendaks selle "sõjastsenaariumile".

Teisalt ütlesid vastased, et sõjaväelaste Ukrainasse saatmisega kaasnev oht on liiga suur, ütles ta.

"Te teate, et 27-s (ELi riigis) on erinevad seisukohad," ütles Borrell. "Aga asjad muutuvad," lisas ta.

NATO juht Jens Stoltenberg ütles varem, et lääne alliansi eesmärk on vältida otsest sõda Venemaaga. "Teeme seda osalt nii, et ei saada NATO vägesid," ütles Stoltenberg.

"Meil ei ole plaanis saata Ukrainasse NATO lahingvägesid ega osaleda otseselt lahingus."

The Telegraph: Zelenskil palutakse mitte tõstatada NATO liikmesuse teemat

Briti väljaande The Telegraph allikate väitel on Ukraina presidendil Volodõmõr Zelenskl palutud mitte pöörduda sel aastal üksikute NATO liikmesriikide poole taotlusega toetada Ukraina liitumist alliansiga.

Lehe allikad ütlesid, et 9.-11. juulini Washingtonis toimuval NATO tippkohtumisel ei pakuta Ukrainale midagi, mis võimaldaks riigil liikmelisuse teel edasi liikuda.

Seda seetõttu, et mõned NATO liikmed kardavad, et Ukraina kutsumine alliansiga liituma võib nad sõtta Venemaaga.

USA presidendi Joe Bideni administratsioonis valitsevate meeleoludega kursis olev allikas ütles The Telegraphile, et Saksamaa ja USA on väga skeptilised selle suhtes, et aidata Ukrainal sel aastal edasi liikuda NATO täieõigusliku liikmelisuse suunas.

USA pole võib-olla nii mures kui Saksamaa, kuid on mures Venemaa ohu pärast ülejäänud alliansile, rääkisid anonüümsust palunud.

Telegraphi allikad väitsid, et USA ja Saksamaa on Ukrainat tugevalt hoiatanud NATO-ga liitumise kindla ajakava nõudmise eest. Sel põhjusel on ka Zelenskil ilmselt palutud mitte avaldada survet üksikutele liitlastele, et nad kinnitaksid oma toetust Ukraina ühinemise selgele ajakavale.

Putin hoiatas lääneriike lubamast Ukraina rünnakuid Venemaal

Venemaa liider Vladimir Putin hoiatas teisipäeval läänt, et NATO liikmesriigid Euroopas mängivad tulega, kui lubavad Ukrainal kasutada lääne relvi sõjaliste sihtmärkide ründamiseks Venemaa territooriumil. Putini väitel võib see vallandada ülemaailmse konflikti.

"Pidev eskalatsioon võib viia tõsiste tagajärgedeni," ütles Putin ajakirjanikele Taškendis. "Kui need tõsised tagajärjed Euroopas ilmnevad, kuidas käitub siis USA, pidades silmas meie pariteeti strateegiliste relvade vallas?"

"Raske öelda – kas nad tahavad globaalset konflikti?" jätkas ta.

Putin ütles, et Ukraina kaugmaarelvade löögid Venemaale vajaksid lääne satelliitidelt pärinevat infot, luureandmeid ja sõjalist abi – seega oleks lääs neisse otseselt kaasatud.

Putin hoiatas ka, et Prantsuse sõjaväelaste saatmine Ukrainasse oleks samm ülemaailmse konflikti suunas.

Rääkides NATO liikmesriikidest Euroopas, ütles Putin, et sealsed väikeriigid "peaksid olema teadlikud, millega nad mängivad", kuna nende territooriumid on väikesed, aga asustus väga tihe. "See on tegur, mida nad peaksid meeles pidama, enne kui räägivad rünnakutest sügaval Venemaa territooriumil," hoiatas Putin.

Enam kui kaks aastat pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse, mis on Teise maailmasõja järel kõige ohvriterohkem sõda Euroopas, on Putin üha enam hakanud rääkima laiema globaalse konflikti ohust.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1300 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 505 100 (võrdlus eelmise päevaga +1300);

- tankid 7700 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 14 891 (+33);

- suurtükisüsteemid 13 066 (+37);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1087 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 815 (+0);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 510 (+28);

- tiibraketid 2222 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 796 (+56);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2142 (+20).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.