Oluline reedel, 31. mail kell 22.45:

- Allikad: Biden tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale;

- Valge Maja kinnitusel ei tohi Ukraina tulistada Venemaa pihta ATACMS-i rakette;

- Berliin lubab Ukrainal tulistada Saksa relvadest Venemaa territooriumi;

- Ukraina sõlmis Norraga julgeolekuleppe;

- Meedia: Macron tahab luua koalitsiooni Ukraina sõdurite väljaõppeks;

- Okupeeritud Krimmis toimus mitu plahvatust;

- Venemaal Krasnodari oblastis põleb naftabaas.

Valge Maja kinnitusel ei tohi Ukraina tulistada Venemaa pihta ATACMS-i rakette

USA otsus lubada Ukrainal rünnata USA antud relvadega sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil ei puuduta ATACMS-i pikamaarakette, ütles Valge Maja riikliku julgeolekunõukogu Euroopa asjade direktor Michael Carpenter reedel intervjuus TSN-ile.

Tema sõnul on USA luba juba jõustunud ning selle eesmärk on võimaldada Ukrainal vastata Venemaa territooriumilt tulevatele rünnakutele.

"See ei kehti ATACMS-i pikamaarünnakute kohta, sest eesmärk on anda Ukrainale võimalus end kaitsta," ütles Carpenter.

Ta lisas, et USA on Venemaa täiemahulise sissetungi järel püüdnud anda Ukrainale prioriteetseid vahendeid alates Javelini tankitõrjerakettidest kuni õhutõrjesüsteemideni.

Ukraina sõlmis Norra ja Rootsiga julgeolekuleppe

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Norra peaminister Jonas Gahr Støre allkirjastasid julgeolekukoostöö lepingu, teatas Ukraina riigipea pressiteenistus.

Kokku on Norra panustanud pikaajalisse Nanseni programmi ligi 6,4 miljardit eurot, et toetada Ukrainat aastatel 2023 kuni 2027. Norra toetus Ukrainale jätkub kogu lepingu kehtivuse aja, seisis pressiteates.

Lepingu kohaselt aitab Norra liitlastega Ukrainal arendada võimekust tänapäevaste lahingulennukite valdkonnas ja on juba näidanud selget valmisolekut hävitajate  F-16 üle andmiseks ning panustab oluliselt ka merevõimekuse arengusse Mustal ja Aasovi merel, jätkab NASAMS-i süsteemide pakkumist ja nende kasutamise õpetatamist asjatundjatele.

Ukraina ja Norra süvendavad kaitsetööstuse koostööd.

Leppe mittesõjalised osad on seotud Ukraina rahuvalemi toetamise, sanktsioonide, kahju hüvitamise, aga ka agressori vastutusele võtmisega, lisaks abiga majanduse elavdamiseks, humanitaardemineerimiseks, kriitilise taristu kaitsmiseks ja Venemaa kihutustööga võitlemiseks.

Samuti hakkavad ukrainlasi edaspidi abistama Norra haiglad.

"Norra on kindlalt veendunud, et Ukraina ja selle rahva tulevik on Euroopa ja Atlandi-üleses kogukonnas. Seetõttu tegutseb Norra Ukraina tulevase NATO-liikmesuse nimel," seisab sõnumis.

Ukraina allkirjastas julgeolekukoostöö leppe ka Rootsiga.

Kokku on Ukraina allkirjastanud julgeolekukoostöö lepingu 15 lääneriigiga.

Allikad: Biden tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale

USA president Joe Biden tühistas anonüümsete allikate andmetel vähemalt Harkivi oblastis relvakasutuspiirangud Ukrainale.

"President juhtis hiljuti oma meeskonda tagama, et Ukraina saaks kasutada Harkivi piirkonnas USA tarnitud relvi vastutuleks, et Ukraina saaks vastulöögi anda neid ründavatele või neid ründama valmistuvatele Vene vägedele," ütles neljapäeval tundmatuks jääda soovinud USA kõrge ametnik.

Väljaanne New York Times teatas juba varem päeval, et allikate andmeil on president Joe Biden lähedal keelu tühistamisele.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski pressisekretär ütles hiljem reedel, et Ukraina sai diplomaatiliste kanalite kaudu positiivse signaali USA tarnitud relvade piiratud kasutamise kohta Harkivi oblastis. Tema sõnul suurendab see luba Ukraina võitlusvõimet.

Ka Berliin lubab Ukrainal tulistada Saksa relvadest Venemaa territooriumi

Saksamaa andis Ukrainale loa tulistada Saksa relvadest Venemaa territooriumi, ütles kantsler Olaf Scholzi pressiesindaja reedel.

Ukrainal on rahvusvahelise õigusega õigus kaitsta end Ukraina piiri lähedalt Venemaalt tulevate rünnakute eest, ütles pressiesindaja Steffen Hebestreit.

"Ta võib selleks kasutada ka sel eesmärgil tarnitud relvi, seal hulgas meie tarnituid," ütles Hebestreit.

Meedia: Macron tahab luua koalitsiooni Ukraina sõdurite väljaõppeks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kavatseb luua koalitsiooni sõjaväeinstruktorite saatmiseks Ukrainasse sõjaväelasi koolitama, vahendab Bloomberg asja tundvatele allikatele viidates.

"Prantsuse president Macron peab läbirääkimisi koalitsiooni loomise üle, et saata Ukrainasse sõjaväelasi aitama välja õpetada Ukraina sõjaväelasi," teatas agentuur.

Bloombergiga vestelnu hinnangul võib Macron koalitsiooni liikmeid tutvustada 6. juunil liitlaste teise maailmasõja aegse Normandia dessandi 80. aastapäeva üritusel.

Abi keskendub demineerimis- ja seadmete hoolduse koolitusele, ütles üks allikatest.

Baltimaad, eelkõige Leedu ja Eesti on juba väljendanud valmisolekut saata Ukrainasse instruktoreid.

Varem mais kordas Macron, et ei pea õigeks Prantsusmaa sõjaväelaste  Ukrainasse saatmise välistamist, kuid avaldas lootust, et seda ei lähe vaja.

"Ma loodan, et Prantsusmaa ei pea võitlema. Prantsusmaa on rahumeelne, mitte sõjakas riik. Aga samas, kui tahad rahu, pead seda kaitsma. Seetõttu peame end relvastama ja mõnikord avaldama oma võistlejatele ohjeldavat mõju," ütles Macron.

Selle avalduse, märgib ajaleht Le Figaro, tegi ta videos, milles vastab internetikasutajate küsimustele.

Varem on Macron korduvalt öelnud, et ei välista teatud arengute puhul  Prantsusmaa sõjaväelaste Ukrainasse saatmist. Seda seisukohta arvustasid eelkõige Washington ja London.

Okupeeritud Krimmis toimus mitu plahvatust

Väljaanne Ukrainska Pravda teatas, et Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimus mitu plahvatust. Kohalike elanike sõnul oli kuulda 8-10 plahvatust. Inimesed teatasid, et Kavkazi sadamas puhkes suur tulekahju. Sadamas asub ka naftabaas, mis varustab Vene vägesid. 

Meedia teatel ründasid Ukraina droonid Kavkazi sadamas asuvat naftabaasi.

Tonight, Ukrainian attack drones successfully hit an oil depot in the port of Kavkaz, Russia, just off the Kerch Strait.

The depot can be seen burning into this morning. pic.twitter.com/hCkp0UR9DE

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 31, 2024

Venemaal Krasnodari oblastis põleb naftabaas

Ööl vastu reedet ründasid droonid Venemaal Krasnodari oblastis asuvat naftabaasi. Rajatises puhkes tulekahju. Vigastada sai mitu inimest, teised töötajad evakueeriti, vahendas Ukrainska Pravda. 

Venemaa rünnakutes sai Harkivis surma kolm inimest

Venemaa öistes õhurünnakutes Ukraina linnale Harkivile hukkus kolm ja sai haavata 16 inimest, teatas reede varahommikul oblastikuberner Oleh Sinehubov.

"Praegu on teada kolm hukkunut ja 16 vigastatut," ütles Sinehubov.

Kuberneri sõnul olid õhulöögid suunatud tsiviilinfrastruktuurile.

"Vaenlane kasutas taas topeltlöögi taktikat ehk rünnati uuesti ajal kui meedikud, päästjad ja korrakaitsjad töötasid juba kohapeal," tõdes Sinehubov.

USA kinnitusel kasutab Venemaa Ukrainas Põhja-Korea rakette

Venemaa kasutab Ukrainas Põhja-Korea ballistilisi rakette, ütleb Pentagoni uus raport, viidates raketirusude analüüsile, mis kinnitab pikaajalisi väiteid, et Pyongyang on saatnud Moskvale relvi.

Pentagoni luureraport väidab, et Ukraina Harkivi piirkonnas tänavu jaanuaris leitud jäänused pärinevad Põhja-Koreas valmistatud lühimaa ballistilisest rakettist.

"Analüüs kinnitab, et Venemaa kasutas sõjas Ukraina vastu Põhja-Koreas toodetud ballistilisi rakette," seisab kaitseluure agentuuri (DIA) kolmapäeval koos raportiga esitatud avalduses.

Samuti on lisatud, et Põhja-Korea päritolu raketijäänuseid on leitud üle kogu Ukraina.

Zelenski: käib töö takistamaks Venemaal rahutippkohtumise häirimist

Iga päev lisandub Ukraina rahutippkohtumisele uusi osalejaid ja iga päev seisavad Ukraina võimud vastu Venemaa katsetele üritust häirida või õõnestada, sõnas neljapäeval president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski rääkis teemal oma õhtuses pöördumises rahva poole.

"Pidasin meie välispoliitika meeskonnaga mitmeid kohtumisi, et arutada juunikuuks vajalike tulemuste saavutamist. Kavandame põhjalikult läbirääkimisi, oma esindajate kohtumisi ja dokumentide sisu. See hõlmab Ukraina kaitsepakette, uusi julgeolekulepinguid ja rahutippkohtumist," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul on nüüd igal Ukraina esindajal selge ülesanne ehk kuidas muuta järgmine kuu Ukraina jaoks tulemuslikumaks.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 507 650 (võrdlus eelmise päevaga +1390);

- tankid 7728 (+18);

- jalaväe lahingumasinad 14 935 (+22);

- suurtükisüsteemid 13 140 (+39);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1088 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 815 (+0);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 587 (+55);

- tiibraketid 2229 (+7);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 905 (+56);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2164 (+11).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.