Oluline esmaspäeval, 3. juunil kell 22.40:

- Holland ei keela F-16-te kasutamist Venemaal asuvate sihtmärkide vastu;

- Itaalia annab Ukrainale teise õhutõrjesüsteemi Mamba;

- Ukraina sõdurid võtsid vangi Venemaa poolel võidelnud Slovakkia kodaniku

- Valge Maja: Ukraina rahutippkohtumisele sõidab asepresident Harris;

- Kiiev kutsus maailma relvatööstusettevõtteid Ukrainasse investeerima;

- Vene rünnak tappis Donetski oblastis 2 inimest, sealhulgas 12-aastase poisi;

- Ukraina rahutippkohtumisel osalevad 107 riiki ja organisatsiooni;

- Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat;

- Economist: Krimmist võib saada Vene vägedele surmalõks;

- Meedia: Ukraina ründas Belgorodi oblastis Venemaa sõjalisi sihtmärke;

- WSJ: Venemaa püüab muuta elu Harkivis võimatuks.

Holland lubab enda antavate hävitajatega Ukrainal rünnata ka Venemaa territooriumi

Holland lubab Ukrainale antavate hävitajatega F-16 rünnata ka Venemaa territooriumil asuvaid sõjalisi objekte, ütles Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren.

"Rakendame sama põhimõtet, mida oleme rakendanud ka iga teise võime (relvasüsteemi – toim.) tarnimise puhul, mis tähendab, et kui oleme selle Ukrainale üle andnud, on selle kasutamine nende otsustada," vahendas väljaanne Politico Madalmaade kaitseministri sõnu.

Hollandi seisukoht on vastuolus naaberriigi Belgia poliitikaga, mille kohaselt nad keelavad Ukrainal kasutada annetatud F-16-sid sihtmärkide tabamiseks Venemaal.

Ollongren ütles Singapuris Shangri-La julgeolekukonverntsil Politicole antud intervjuus, et Holland ei kehtesta piiranguid nagu Belgia, mille peaminister Alexander De Croo on hoiatanud Kiievit, et Ukraina piloodid ei lendaks Belgialt saadud F-16-tega Venemaa õhuruumi.

"Me palume neil ainult järgida rahvusvahelist õigust ja õigust enesekaitsele, nagu on sätestatud ÜRO hartas, mis tähendab, et nad kasutavad seda sõjaliste sihtmärkide vastu," ütles Ollongren.

Holland on kinnitanud Ukrainale 24 hävitaja F-16 andmist. Lennukid peaksid jõudma Ukraina relvastusse sel aastal.

Ollongren ja USA kaitseminister Lloyd Austin olid teiste kõrgete ametnike seas, kes kohtusid Singapuri saabunud Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ollongren astub Hollandi kaitseministri kohalt tagasi pärast riigi uue paremäärmusliku valitsuse ametivande andmist. Ta avaldas lootust, et uus valitsus jätkab NATO ja Ukraina toetamist.

"Ma arvan, et on ülioluline, et me seda rolli jätkame. Olen näinud [uue valitsuse] programmis, et Ukraina toetamine jätkub, et uus valitsus väärtustab ka Euroopa Liitu, NATO-t jne," ütles ta.

Itaalia annab Ukrainale teise õhutõrjesüsteemi Mamba

Itaalia annab Ukrainale teise õhutõrjesüsteemi SAMP/T, mida teatakse ka Mamba nime all, kinnitas riigi välisminister Antonio Tajani.

Tegemist on Itaalia ja Prantsusmaa ühiselt toodetud süsteemiga, mis suudab tuvastada kümneid sihtmärke ning tulistada neist alla korraga kümme. Tegemist on ka ainsa Euroopas toodetud süsteemiga, mis suudab maha võtta ballistilisi rakette.

Esimese sellise süsteemi tarnisid Itaalia ja Prantsusmaa Ukrainale 2023. aastal. Viimastel kuudel on Ukraina võimud korduvalt teinud oma partneritele üleskutseid tarnida õhutõrjesüsteeme juurde.

"Me saadame SAMP/T, mis on õhutõrje, seega kaitsevahend, mida Ukraina ise meilt palus," ütles Tajani Rai raadiole.

Ukraina sõdurid võtsid vangi Venemaa poolel võidelnud Slovakkia kodaniku

Ukraina sõjavägi teatas, et on vangi võtnud Slovakkia kodaniku, kes võitles Vene vägede poolel. Juhtum tõstab esile rahvusvahelise mõõtme, mis on muutumas üha nähtavamaks Venemaa ja Ukraina vahelises konfliktis, kus osalevad võitlejad erinevatest riikidest, vahendab Ukraina meediaväljaanne Unian.

Slovakkia väljaande Aktuality teatel võtsid Ukraina sõdurid vangi Slovakkia kodaniku, kes võitles Venemaa okupeerimisvägede ridades.

Ukraina ajakirjanik, režissöör ja vabatahtlik Oleksandr Kačura avaldas video, milles Slovakkia kodanik Jaroslav Galajčík selgitas, kuidas ta vangistusse sattus. Kačura ütles, et Galajčík võeti vangi Donetski oblastis Limani lähedal.

Galajčíki sõnul hukkusid mõned mehed, kellega ta koos oli, ja ta ise sai haavata. Pärast vigastuse saamist liikus ta Ukraina positsioonide suunas, kus leidis tühjad kaevikud ja peitis end sinna. Droon tabas kaevikut, misjärel liikus ta edasi ja sattus lõpuks Ukraina sõdurite kätte.

Hetkel ei ole teada, kas Ukraina ametivõimud on selle juhtumi osas Slovakkia poolega kontakteerunud. Slovakkia saatkonnas Kiievis ei olda Galajčíki juhtumist teadlikud, seega lubasid ajakirjanikud pöörduda Slovakkia välisministeeriumi poole.

Valge Maja: Ukraina rahutippkohtumisele sõidab asepresident Harris

USA asepresident Kamala Harris sõidab Ühendriike esindama Ukraina rahutippkohtumisel Šveitsis, teatas Valge Maja esmaspäeval, pärast seda, kui president Joe Bideni kohta laekus teave, et ta jätab kohtumise vahele valimiskampaania rahakogumise ürituse tõttu, mida viib läbi näitleja George Clooney, vahendab AFP-BNS.

"Asepresidendi eesmärk on rõhutada Biden-Harrise administratsiooni pühendumust toetada Ukraina püüdlusi tagada õiglane ja kestev rahu, mis põhineb Ukraina suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel ning ÜRO põhikirja põhimõtetel. Asepresident kinnitab uuesti toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb end jätkuva Vene agressiooni vastu," seisab Valge Maja ametlikus teadaandes.

Harrisega liitub Luzernis 15. juuni tippkohtumisel riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

Kiiev kutsus maailma relvatööstusettevõtteid Ukrainasse investeerima

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov kutsus maailma juhtivaid kaitse- ja tehnoloogiaettevõtteid üles investeerima Ukraina relvatootmisse ja looma ühiseid kaitseettevõtteid.

"Kohtusin Aasia julgeolekutippkohtumisel "Shangri-La dialoog" maailma juhtivate kaitse- ja tehnoloogiaettevõtete esindajatega, sealhulgas BAE Systems, Lockheed Martin, Airbus, Boeing, Saab, Google ja Oracle, ning kümmekonna muuga ning kutsusin neid üles investeerima relvade tootmisse Ukrainas ja looma ühiseid kaitseettevõtteid," kirjutas minister Facebookis.

Tema sõnul on sel partnerlusel suured väljavaated: Ukraina saab juurdepääsu uusimale tehnoloogiale ja ettevõtted võimaluse arendada täiustatud relvi, vahendas Interfax-BNS.

Umerov rõhutas, et võimsa sõjatööstuse loomine on Ukraina jaoks riikliku julgeoleku küsimus.

"Teeme nende ettevõtetega juba koostööd ning meie sõdurid katsetavad edukalt oma relvi, varustust ja tehnoloogiaid lahinguväljal, andes ainulaadset tagasisidet, mis võimaldab meil tooteid täiustada," märkis ta. "Meie tähelepanu keskpunktis on tootmine Ukrainas või Ukraina ettevõtete meelitamine koostööle nende üleilmsete hiiglastega."

Vene rünnak tappis Donetski oblastis 2 inimest, sealhulgas 12-aastase poisi

Venemaa väed ründasid 3. juunil Donetski oblastis asuvat Mikhailovka küla, tappes kaks inimest ja vigastades üht, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Filaškini sõnul oli üks hukkunutest 12-aastane poiss.

Mikhailovka asub Pokrovski rajoonis, mis paikneb Donetski oblasti rindejoone lähedal. Vene väed saavutasid kontrolli selle rajooni piiril juba aprillis.

Vene sõjavägi teostas rünnaku hommikul. Poolteist tundi hiljem kordasid Vene väed rünnakut. Vähemalt viis hoonet sai kahjustada.

"4. juunil mälestab Ukraina relvastatud agressiooni tõttu hukkunud lapsi ning täna lisandus sellele kurvale nimekirjale veel üks nimi," ütles kuberner.

Donetski oblast on lakkamatult intensiivsete Vene rünnakute sihtmärgiks, kannatades sageli üle 2000 rünnaku all päevas.

Viimase ööpäeva jooksul vigastasid Vene rünnakud Donetski oblastis viit inimest.

Ukraina rahutippkohtumisel osalevad 107 riiki ja organisatsiooni

Ligikaudu 107 riiki ja rahvusvahelist organisatsiooni on kinnitanud oma osalemist Ukraina ülemaailmsel rahutippkohtumisel, teatas president Volodõmõr Zelenski pressiesindaja Serhi Nikiforov 3. juunil riiklikus televisioonis.

Rahutippkohtumine toimub 15.-16. juunil Bürgenstocki kuurordis Šveitsis.

Ukraina loodab tippkohtumisel käsitleda mitmeid olulisi valdkondi, nagu energiajulgeolek, vangide vahetus, deporteeritud laste tagasipöördumine ja globaalne toidujulgeolek, vahendas The Kyiv Independent.

Nikiforov lisas, et Filipiinid ja Singapur, mida Zelenski enne rahutippkohtumist külastas, osalevad samuti.

Venemaad ei ole kõnelustele kutsutud, kuid Šveitsi võõrustajate sõnul peavad Moskva esindajad protsessis varem või hiljem osalema.

Ka Hiina ei osale Ukraina tippkohtumisel, kuna nende tingimusi osalemiseks ei täidetud. Hiina otsuse valguses süüdistas Zelenski Pekingit teiste riikide tippkohtumisel osalemise takistamises.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul on tippkohtumine ilma Venemaa osaluseta absoluutselt mõttetu.

Ukraina on vihjanud, et tulevikus võidakse Venemaa ka järgnevatele kohtumistele kutsuda, et arutada sissetungi lõpetamist, kuid seda vaid Kiievi tingimustel, vahendas Reuters.

Venemaa ründas Sumõ oblastis kümmet asulat

Vene väed ründasid 2. juunil Ukraina kirdeosas asuvas Sumõ oblastis kümmet asulat, teatas piirkondlik administratsioon. Venemaa rünnakute tõttu toimus Sumõ oblastis ligi 46 plahvatust, vahendas The Kyiv Independent.

Piirkond kannatab igapäevase Venemaa pommitamise all ja Ukraina väed tõrjuvad regulaarselt Venemaa diversioonirühmi, kes korraldavad piiriületusreide. Piirkonda ümbritsevad Venemaa Brjanski, Kurski ja Belgorodi oblastid.

Sumõ oblast vabastati Venemaa okupatsioonist 2022. aasta aprillis.

Meedia: Ukraina ründas Belgorodi oblastis Venemaa sõjalisi sihtmärke 

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates Vene sõjablogijate väiteid, et Ukraina väed pommitasid Venemaa sõjalisi sihtmärke, mis asusid Belgorodi oblastis. Vene blogijad väitsid, et Ukraina väed andsid löögi Vene armee sõidukite kolonni pihta. Ukraina allikad väitsid, et kolonn koosnes 18 sõidukist. ISW tõi välja, et pole olemas ühtegi tõendit, mis viitaks, et Ukraina väed kasutasid rünnakutes läänest saadud relvi. Samas hiljuti selgus, et USA tühistas Harkivis relvakasutuspiirangud Ukrainale. 

Vene sõjablogijad väitsid veel, et Vene väed liikusid Tšassiv Jari suunal veidi edasi. Blogijad väitsid, et Vene väed jõudsid Kalõnivka keskossa (Tšassiv Jarist kirdes). Nende väidete toetuseks pole veel olemas geolokatsiooniga kaadreid.

Economist: Krimmist võib saada Vene vägedele surmalõks

Ukraina sai USA-lt  ATACMS-i raketid, mille lennuulatus on vähemalt 300 kilomeetrit. See tähendab, et Ukraina suudab tabada kõiki Venemaa sõjalisi sihtmärke, mis asuvad okupeeritud Krimmi poolsaarel. 

Economist tõi välja, et Moskva on investeerinud Krimmi palju raha ja nüüd on need investeeringud ohus. Briti kaitseekspert Lawrence Friedman tõi välja, et Krimm on Venemaa jaoks nõrk koht. Tema sõnul on see Ukraina jaoks parim viis Putinile surve avaldamiseks, et ta oma väed Ukrainast välja viiks. 

WSJ: Venemaa püüab muuta elu Harkivis võimatuks

Kuigi Harkivi linnale on kiirrünnaku oht taandunud, siis on Venemaa linna tagasi viinud oma vaatevälja, kirjutas pühapäeval väljaanne Wall Street Journal, mida vahendas uudisteagentuur UNIAN.

Väljaanne märgib, et Moskva näib kavandavat jõhkrat kurnamissõda.

"Muidugi tahab Vladimir Putin endiselt Harkivit," ütles oblasti sõjaväeadministratsiooni juht Oleh Sinehubov.

Sinehubov märkis samas, et Venemaa on paigutanud suunale vaid murdosa linna tungimiseks vajaminevatest sõduritest. Selleks võib tema hinnangul vaja minna kuni pool miljonit sõdurit.

Väljaanne märgib, et Venemaa on valmis pikaks sõjaks ja halvimal juhul võib Kreml korrata strateegiat, mida ta kasutas Süürias Aleppo vastu 2016. aastal, kui Süüria valitsust selle kodusõjas toetanud Venemaa õhujõud hävitasid elektri- ja veeallikad ning pommitasid maatasa haiglad ja koolid.

Wall Street Journal meenutas samas, et Putin eitas eelmisel kuul Hiina riigivisiidil Harkivi vallutamise plaane. Putini väitel on pealetungi eesmärk luua puhvertsoon, et kaitsta piirilähedasi linnu Ukraina rünnakute eest.

"Vene kampaania Harkivi elanike terroriseerimiseks oli ägenenud juba enne viimast pealetungi ja võib jätkuda ka pärast seda," märgitakse artiklis.

Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 1270 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 511 130 (võrdlus eelmise päevaga +1270);

- tankid 7779 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 15 002 (+22);

- suurtükisüsteemid 13 280 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1090 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 824 (+3);

- lennukid 357 (+0);

- kopterid 326 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 739 (+40);

- tiibraketid 2268 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 18 159 (+67);

- laevad / paadid 27 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2199 (+14).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.