Vendla märkis "Ukraina stuudios", et Vene vägede ööpäevased kaotused on viimasel ajal üle 1000 võitleja, kuid see ei ole rünnakute intensiivsust arvestades üllatuslik.

"Sellist intensiivset rünnakutempot on hoitud tegelikult juba eelmise aasta lõpust saadik ja nende nii-öelda liharünnakute abil on tegelikult võetud ka ära need alad viimase poole aasta jooksul, mõne koha pealt mõned kilomeetrid, mõnes suunas natukene rohkem. See on kõik tulnud tegelikult mingis mõttes nagu Pyrrhose võiduna, suurte inimkuludega," rääkis Vendla.

"Venemaa on näidanud, et nad suudavad võtta kaotusi vastu sirge seljaga ja see 1000 ilmselgelt ei ole mingisugune piirang," lisas ta.

Kolonel tõdes, et Vene armeel õnnestub jätkuvalt värvata rohkem inimesi kui neil sõjas iga päev ära kulub. See tähendab, et suur kaotuste arv ei vähenda kuidagi Vene vägede tempot sõjas.

Viimastel päevadel on mitu lääneriiki öelnud, et lubavad Ukrainale antud relvadega tulistada sõjalisi sihtmärke Venemaa territooriumil. Vendla sõnul peab Venemaa selle tõttu oma logistika planeerimist ümber vaatama.

"Suhteliselt mugav oli neil Venemaa suunalt koguda vägesid, liigutada logistikat ja olla suhteliselt karistamatu nende tegevuste käigus. Praeguses olukorras, kus tegelikult tundub, et vähemasti Harkivi suunal peaks olema nüüd ka kaugemale ulatuvate relvasüsteemide tuli vaba, siis see võimaldab ikkagi lüüa sügavusse ja hakata seda süvalahingut kujundama juba suurtes sügavustes. See tähendab seda, et Venemaa peab vaatama, kuidas ta oma logistikat korraldab, oma juhtimist korraldab ja nii edasi. Lõppude lõpuks õhukaitsesüsteeme on ikkagi piiratud hulk ja see õhukaitse, mis sellesse suunda tuleb nüüd luua, tuleb luua teiste suundade arvelt. Selles mõttes nad peavad tõmbama olemasolevat kilpi õhemaks teistes suundadest ja see aitab kindlasti ukrainlasi oma eesmärkide täitmisel," selgitas Vendla.

Seda, kas Ukriana suudab nüüd Harkivi rindejoonel Vene väed tagasi riigipiirini tõugata, on Vendla sõnul keeruline öelda. Tema sõnul asuvad Vene väed sel hetkel, kui nad enam edasi tungida ei jõua, sügavale kaevuma, mis tähendab, et nende sealt väljalöömine nõuab Ukrainalt suuremat tulevõimsust.

Vendla tõdes, et vaatamata lääne antavale abile on Ukraina ja Vene vägede tuletasakaal jätkuvalt oluliselt Ukraina kahjuks.

"Me täna räägime suurusjärkudest üks neljale, üks viiele, üks kuuele, nii et selles mõttes vastupealetungi alustamine eeldab hoopis teistsugust algseadet. Täna seda sellisel kujul on palju loota," tõdes ta.

Ukraina suuremat vastupealetungi Vendla hinnangul sel aastal ei tule.

"Kui me kerime tagasi 2023. aasta mastaapi, siis ilmselgelt see ei juhtu sellel aastal, sest tingimused sellise pealetungi loomiseks ei ole siin. Nii et ilmselt me räägime 2025. aastast," sõnas ta.

Salm: lääne relvade kasutamispiirangute kaotamisel on mitu tingimust

See, et lääneriigid on kaotanud Ukrainale piirangud enda antud relvadega Venemaal asuvate sõjaliste sihtmärkide tulistamiseks, ei ole võluvõti sõja võitmiseks, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm saates. Lisaks on sellel loal piirangud.

"See ei ole ka mingi võluvõti nüüd, mis selle sõja kuidagi ära võidab. Ausalt öeldes, see on suhteliselt nagu peen salaami viilutamine ikkagi, et kui me vaatame, mida seal nüüd täpselt lubati, siis see ei ole blankotšekk selleks, et igale poole tulistada. See on ikkagi piiratud maa-alaga Harkivis. See on suhteliselt täpselt piiratud ka relvadega ehk me räägime tegelikult suurtükist ning lühema laskeulatusega HIMARS-i rakettidest," rääkis Salm.

"See on piiratud ka sihtmärkidega. Praegu on juttu olnud ikkagi sellest, et lastakse sihtmärki, mis Ukrainat tulistavad. Sellise mass-sõjapidamise vastu oleks vaja lasta igale poole sügavusse. Et neid töövõimetuks muuta, oleks vaja laskemoona, ladustuspunkte, juhtimispunkte, igasuguseid logistikateid. Siiamaani on see ikka veel tabuteema liitlaste jaoks. Eks see on nüüd järgmine peatükk, mis tuleb avada," lisas ta.

Salm ütles, et kui Venemaa tulistab iga päev sadu rakette Ukraina pihta, siis on Ukrainal täielik õigus vastata samaga.

"On huvitav, et me ikkagi ebaproportsionaalselt palju räägime sellest Venemaale laskmisest ja oluliselt vähem räägitakse sellest, et Venemaa iga päev laseb sadu rakette Ukraina pihta ja metoodiliselt tsiviilinfrastruktuuri pihta, energiataristu, kõikide muude igapäevast elu üleval hoidva taristu pihta. Ukrainal on 100 protsenti õigus seda teha. Ukrainal on 100 protsenti õigus tekitada Vene Föderatsioonile nii palju dilemmasid igasugustes muudes eluvaldkondades täpselt samamoodi nagu teeb Venemaa Föderatsioon seda lääneriikide vastu," rääkis ta.

"Ukrainal peab olema vabadus ja õigus teha täpselt samu asju. See on ainukene strateegia võiduni lõpuks," lisas Salm.

Kantsleri sõnul on läänel vaja mitmekesistada Ukrainale antavaid relvi.

"Kui me täna paneme kogu selle asja kaalukausile, siis ausalt öeldes neid objektiivseid parameetreid, mille alusel öelda, et Ukrainal läheb paremini kui Venemaal, ei ole eriti palju. Seetõttu tuleb anda rohkem relvi, tuleb anda suurema ulatusega ja suurema võimekusega relvi kasutada, tuleb anda mitmekesisemalt neid relvi, tuleb teha karmimaid sanktsioone, tuleb minna Venemaa relvatööstuse tarneahelate kallale. Ega siin töö ei lõpe enne, kui Ukraina selle sõja võidab," selgitas ta.