Reformierakondlasest endine rahandusminister Maris Lauri usub, et kohe, kui negatiivne lisaeelarve on vastu võetud, tuleb poliitikutel hakata tööle järgmise aasta riigieelarvega.

"Me ei hakka ju ootama ometigi seda, et suvi saab mööda," sõnas Lauri. "Ma olen veendunud, et need otsused tuleb augusti alguses ära langetada. Sest ükskõik, millised need otsused on, need võivad tähendada seadusemuudatusi ja see tähendab, et ka need seadused tuleb ette valmistada."

Tavaliselt tehakse olulisemad eelarvet puudutavad valikud septembris. Suvine majandusprognoos valmib reeglina augusti lõpus või septembri alguses ning seaduse järgi peab riigieelarve eelnõu  septembri lõpuks parlamendi kätte jõudma.

Nende kahe sündmuse vahel on valitsusel juba aastaid tavaks koguneda mõnes maamõisas, reeglina Vihulas või Sagadis, kus keerulisemad küsimused selgeks vaieldakse.

Ka rahandusminister soovib, et kokkulepped sünniks varem

Rahandusminister Mart Võrklaev loodab, et tänavune protsess läheb pisut teisiti. Ta nõustub erakonnakaaslase Maris Lauriga selles, et kõiki otsuseid ei saa septembrisse jätta.

"Kuna me näeme, et eelarves on meil ikkagi väga suur defitsiit, peame me teatud raamotsused minu hinnangul tegema ära varem," rääkis Võrklaev ja selgitas, mida ta raamotsuste all mõtleb: "Me peame poliitiliselt kokku leppima koalitsioonis, millised on meie tuleviku maksuotsused ja kui palju me oleme valmis eelarvest kulusid kokku tõmbama ja millistest valdkondadest põhimõtteliselt."

Nende põhimõtteliste kokkulepete najal saaks ministeeriumid Võrklaeva sõnul juba konkreetsemad muudatused ette valmistada. Kuid lõplikud valikud peaks tema hinnangul sündima ikkagi septembris – siis, kui kõik on suveprognoosi näinud.

"Sest et elu on ka alati näidanud, et teatud määral kas siis positiivselt või negatiivselt see prognoos meid üllatab," märkis Võrklaev.

Ta ei öelnud välja, millal täpselt peaks need suured ja põhimõttelised raamotsused sündima "Koalitsioonipartneritega me peame selle kokku leppima," sõnas Võrklaev. "Minu jaoks on soov, et mida varem, seda parem. Ja seetõttu me olemegi alates aasta algusest neid arutelusid pidanud."

Sellega viitas rahandusminister korra kuus toimuvatele koalitsioonipartnerite kohtumistele, millest on tema sõnul palju kasu olnud. "Need varasemad arutelud olid meile heaks sisendiks negatiivse lisaeelarve koostamiseks," tõi Võrklaev näiteks. "Ehk me olime teatud teemad läbi rääkinud ja saime kiiremini sellevõrra ka lisaeelarve protsessiga edasi, sest koalitsioonipartnerite soovid või valmidus oli enam-vähem teada."

Vihula-sõit jääb ära

Võrklaeva sõnul tuleb regulaarsete kohtumistega jätkata ning sellega on tema sõnul seotud ka teine muudatus: harjumuspärane eelarveväljasõit jääb tänavu ära.

"Vihulasse ei minda," ütles Võrklaev. "Eks me seda eelarveprotsessi oleme teinud juba aasta algusest pealinna tingimustes ja ilmselt jääme ka siia. Ma arvan, et ajad on selles mõttes muutunud, et eelarve tegemise protsess ei ole kahjuks enam selline meeldiv või poolpidulik koosviibimine, kus arutatakse mõisas, kuidas saab kulusid teha, vaid me peamegi tegelema sisulise tööga ja reaalselt eelarvet koomale tõmbama. See protsesse peab olema mõnevõrra pikem ja ettevalmistatum."

Võrklaev rõhutas, et küsimus pole niivõrd selles, kus Eesti punktis eelarveasju arutada. Pigem usub ta, et muuta tuleb protsessi ehk kokkulepped peaks tema sõnul sündima järk-järgult.

"Ja ilmselt pole ei poliitikutel ega ka avalikkusel siis pinget, et kas seal hilisõhtuni üksteist väsitades peavad kokkulepped tulema või mitte," märkis Võrklaev.

Kui palju mängis mõisaskäigu ärajätmises rolli läinud sügisel kõlanud kriitika, ei hakanud Võrklaev kommenteerima.

"Ma ei tea, kas on olnud mõistlik ka varasemalt minna ja kuskil mõisas neid asju teha," sõnas ta. "See on olnud teatud tava, mis on jätkunud valitsusest valitsusse. Ma ei näe, et see annaks mingit sisulist lisandväärtust."