Kaitseministeerium otsustas uue arengukavaga osa tähtsamaid oste ära teha kiiremini.

"Põhirõhk, mis me selle nüüd kinnitatud arengukavaga teeme – laskemoon. Veel rohkem, kui endises arengukavas oli, kokku üle pooleteist miljardi euro. See on erakordselt suur summa. Teiseks kaudtulevõime täiendamine. Meil on tulemas kaks liikursuurtüki pataljoni, selle arengukavaga tuleb ka kolmas. Kolmas valdkond, mis oli tugevalt fookuses, oli olukorrateadlikkus, luure ja sihtmärgistamise võimed. Lähtekoht nendeks valikuteks oligi see, mis annab sõjaliselt kõige suuremat efekti," selgitas ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg.

Lisaks on ministeeriumile tähtis õppuste korraldamine. "Et siis vähemalt kolmandik meie reservkooseisust iga-aastaselt käiks õppustel," ütles Uudeberg.

Kaitseministeeriumi arengukava paneb paika järgmise nelja aasta riigikaitsekulutuste täpse plaani ning seda uuendatakse iga aasta. Kavaga suunatakse 5,3 miljardit eurot.

"See on kuskil 176 miljonit eurot vähem, kui me eelmise majandusprognoosiga arvasime ja me oleme sellekordsesse arengukavasse sisseplaneerinud Ukraina toetamise kulu – otsustatud 0,25 protsenti SKT-st. Ka sinna lähevad meie vahendid, iga aasta pisut üle 100 miljoni euro."

See tähendab, et rohkema laskemoona ostuks peab osa muid oste edasi lükkama.

"Me ajatasime siin teatud sidevõimeid, transpordivahendite soetusi. Vähendasime remondi ja hooldusega seotud rahastust ja siit, sealt veel sõjaliselt küll olulisi, kuid mitte küll kõige-kõige olulisemaid soetusi," sõnas Uudeberg.

Veel tõdes Uudeberg, et välismissioonideks jagub vähem raha.

"Sellises suuruses lähiaastatel me enam operatsioonidel ei osale."

Kuigi muude kulude arvelt saab laskemoona nii kohe juurde osta, siis vajalikku kogust kokku ei saa.

"Need varud, kuhu me selle kolme protsendi vahenditega jõuame, ei ole piisavad. See 1,6 miljardit, mis on korduvalt meediast läbi käinud, on hädavajalik, et veelgi juurde laskemoona saada. Selleks, et Eesti suudaks kauem sõda pidada, kui vajadus tuleb."

Merevägi peab hakkama kokku hoidma

Merevägi plaanib välja vahetada patrull-laeva Pikker, kuid kokkuhoid tekitab nüüd rahastuse kohapealt küsimusi.

"Projekteerimine või disainprojekteerimine kokku on kolme kuni nelja-aastane protsess. Ehk selles neljas aastas me Pikkeri väljavahetamise vahendeid praegu otseselt ei pea omama. Ehk need tulevad siis, kui me reaalselt laeva kätte saame," rääkis kaitseminister Hanno Pevkur (RE).

Arengukava järgi on plaanis ka ehituse pealt kokku hoida. Katastroofimeditsiini keskus Tartus jääb ilma ühest korrusest.

Ostetava laskemoona hoiustamiseks on aga vaja ehitada moonahoidlaid.

"Keskmine arvutus on see, et kui me ostame miljardi eest laskemoona, siis umbes viis protsenti kogu sellest mahust on vaja arvestada ka laskemoonahoidlatele," ütles Pevkur.

Reservõppused tulevad arvatavasti intensiivsemad aga lühemad

Õppusi samas tuleb rohkem korraldada, mis omakorda suurendab kaitseliidu tööd. Kaitseliit korraldab reservväelaste maakaitseõppusi.

Arvatavasti tulevad reservkogunemised lühemad.

"Küsimus on selles, mida me saame teha, kui palju meil on õppelaskemoona. Kui pikad või kui intensiivsed me need õppused teeme. Ma arvan, et on mõistlik teha intensiivseid, aga lühikesi õppusi," ütles kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo.