Maakonnaliinide piletihindade piirmäärad kerkivad hüppeliselt
Regionaalministeerium plaanib tõsta maakonnaliinidel bussipiletite hindade piirmäärasid selliselt, et näiteks üksikpileti maksimumhind oleks 10 eurot, kuupiletil aga 150 eurot. Ministeeriumi kinnitusel praegu selliseid hindu ei tule.
Võrreldes praegu kehtiva määrusega on uues määruses piirhinnad 30 protsenti kõrgemad.
Regionaalministri määruses seisab, et maakondlikel bussiliinidel on ühe korra sõidupileti ja 1,5 tundi kehtiva pileti kõrgeim hind 10 eurot. 24 tunni pileti maksimumhind on 20 eurot. 30 päeva pileti ülempiir on 150 eurot. Kaugliini kõrgeim piletihind on 25 eurot.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas selgitas ERR-ile, et muutunud ühistranspordiseadus korrastas piletihindade kehtestamise süsteemi. See tähendab, et nüüd paneb ministeerium esmalt määrusega paika bussipiletite piirhinnad ja selle raames kehtestatakse eraldi ministri käskkirjaga lõplik piletihind.
"Lõplikud piletihinnad praegu ei muutu," rõhutas Ruubas. Ainus asi, mis kõnealuse määrusega lisandub, on uus piletiliik – viie päeva pilet, mille järele on nõudlus Ida-Virumaal.
10-eurone piirmäär jätab aga võimaluse, et tulevikus võiks üksikpilet tõepoolest nii palju maksta. Ruubase selgitusel pandi määrad meelega veidi suuremad, et piletihindade raamistikku ei peaks igal aastal muutma ning saaks operatiivsemalt hindu muuta.
"Teine põhjus on see, et kui enamikul maakonna bussiliinidel on üksikpileti hind 1,50, siis Põhja-Eesti piirkonnas kehtib tsoonipõhine süsteem. Ja see üksikpileti hind hõlmab ka nelja tsooni üksikpileti hinda. Täna on näiteks see hind 3,80. See piirhind võimaldab siis, kui vajadus tekib, hindu käskkirjaga muuta," rääkis Ruubas.
Tema sõnul võib mitme tsooniga piirkonnas ühel hetkel ollagi üksiku pileti hind 10 eurot.
"Täna seda otsust ei ole, et piletihinnad tõusevad kõrgemale. Täna on otsus see, et korrastati struktuuri, piletihindasid tõsta plaanis ei ole, aga ei saa välistada, et seda tulevikus tehakse," lausus Ruubas.
Millal võiksid piletihinnad tõusta, ei osanud Ruubas hinnata, märkides, et see on poliitiline otsus. Kuna aga ühistranspordi valdkond on alarahastatud, võib see vajadus lähiajal tekkida.
"Surve on tegelikult leida lisaraha ühistransporti. Ja surve tuleb sellest, et meil ei ole vahendeid ja riigi rahaline seis on ka raske. Valikud on sellisel juhul väga keerulised: kas vähendada inimestele ühistranspordi kättesaadavust või säilitada teenus samas mahus, aga tõsta omaosalust pileti(hinna) näol," lausus Ruubas.
Küll aga võib tema sõnul kindel olla, et praegused piletihinnad maakonnaliinidel jäävad sellisena püsima aasta lõpuni.
Määruse järgi on piletihindu vaja tõsta bussiveokulude jätkuva tõusu puhul. Sealhulgas on vajadus uute bussiveohangetega osta alternatiivkütust kasutavaid busse, mis on oluliselt kallimad kui diislikütusel bussid.
Tasuta sõidu kadumine bussireisijate profiili ei muutnud.
Alates sellest aastast ei ole maakonnaliinidel enam võimalik tasuta sõita. Sellest hoolimata ei ole muutunud, kes bussidega sõidavad, ütles Ruubas.
"Nii nagu enne piletihinna kehtestamist oli tööealiste sõitjate osakaal maakonnabussides alla 20 protsendi, nii see ka on jäänud. Ehk eelkõige sõidavad maakonnaliinidega eakad ja koolilapsed. Nad ei sõida pileti pärast, vaid reeglina sellepärast, et neil on vajadus saada ligi vajalikele teenustele või töökohtadele," lausus Ruubas.
Ka Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse juht Andrus Nilisk märkis, et bussisõidu eest maksabki vaid kolmandik reisijatest, sest eakad ja lapsed sõidavad jätkuvalt tasuta.
"Kui me peaksime tõstma olemasolevale maksvale reisijale teenuse hinda, siis tema jaoks läheb see teenus ebamõistlikult kalliks ja ebamugavaks, sest bussid on täis, mugavus kaob ära ja ta läheb pigem autosse," kommenteeris Nilisk.
Kui riigil raha napib, siis võiks Niliski hinnangul lastele ja pensionäridele hakata müüma sooduspileteid. Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse aastane piletitulu on neli miljonit eurot, sama suure summa võiks tema sõnul teenida lisaks sooduspileteid müües.
Regionaalministeeriumi kinnitusel tasuta sõidu kaotamine praegu kõne all ei ole.
Ühistransport vajab tänavu lisaks 33 miljonit eurot. Aga mis seis on uuel aastal? "Olemas on see, mis on sel aastalgi antud – 119 miljonit kõigi rongi-, laeva-, lennuki- ja bussiliiklusele. Puudujääk on esmalt 45 miljonit eurot," ütles Ruubas.
Kas puudu olevad miljonid jäävad riigi või reisijate kanda, selgub eelarveläbirääkimiste käigus.
Toimetaja: Marko Tooming, Merili Nael