Regionaalministeerium plaanib tõsta maakonnaliinidel bussipiletite hindade piirmäärasid, nii et üksikpileti maksimumhind oleks 10 eurot, kuupiletil aga 150 eurot. 

Piret Hartman ütles ERR-ile, et see ei tähenda, nagu plaanitaks hetkel piletihindu tõsta. Tema sõnul on praegu piletihinnad lokaalsed, kehtides väiksemate piirkondade kohta, aga maakonnad teevad koostööd, et pilet võiks kehtida ka laiema piirkonna peale.

"Mis tähendab, et peame üle vaatama, milline on seal hinnapoliitika ehk muutma kogu seda süsteemi paindlikumaks, mitte minna suurendama konkreetselt inimese jaoks liikumist punktist a punkti b," ütles ta.

Piirhinna tõstmisega tahabki ministeerium Hartmani sõnul muuta piirkondi, millele piletihinnad kehtivad, suuremaks.

"Kui aga piirkond muutub suuremaks, siis selle distantsi peale tõenäoliselt võib muutuda ka piletihind, et me saaksime välja tulla erinevate toodetega. Aeg-ajalt tuleb neid piirmäärasid ikkagi üle vaadata ja selle eelnõu mõte on pigem korrastada piletihindade kehtestamist," rääkis ta.

Hartman lisas, et hetkel on kogu ühistranspordi fookus liikumisreformil ja läbimõtlemisel, kuidas tihendada kohalikku ühistransporti ja suurendada selle kättesaadavust väiksemates kohtades. Enne järgmise kvaliteedihüppe tegemist on hinnapoliitika tema kinnitusel tagaplaanil.

Selleks, et ühistranspordisüsteem saaks senises mahus jätkata, on tänavu puudu 33 miljonit eurot ja tuleval aastal vähemalt 45 miljonit eurot. Hartman märkis, et iga-aastase dotatsioonimiinuse põhjuseks on valitsuse otsus külmutada ühistranspordiraha ehk eelarves on igaks aastaks sama summa. Seega on miinus alati, aga valitsus jõuab selle katmises kokkuleppele.

"Ka sellel aastal on valitsus jõudnud kokkuleppele ja teinud otsuse, et me tuleme appi dotatsiooniga, sest selge, et ühistransport peatuda ei saa. Peame tagama bussiliikluse, peame tagama praamiliikluse. Aga see lihtsalt on täiendav otsus, mida peame valitsuses tegema," ütles ta.

Hartmani sõnul on eesmärk tulla sügisel välja ettepanekuga, et lõpetada olukord, kus igal aastal on teada, et süsteemis on miinus ja seda vale rahastamissüsteemi tõttu.

Ainus lahendus pole tema kinnitusel piletihindade tõstmine. Praegu olemasoleva dotatsiooni puhul on kokkulepe, et see võetakse riigi reservist. Siiski tuleb vaadata tuleviku tarbeks üle tulude proportsioon ja teatud kohtades on hindu korrigeeritud. Praegu tuleb 80-90 protsenti kogu ühistranspordi eelarvest riigilt ja väiksem osa inimeste taskust ning Hartmani sõnul on küsimus, kas saame sellise proportsiooniga tulevikus hakkama.

"Meie fookus täna on mõelda, kuidas seda süsteemi teha efektiivsemaks, kuidas tuua nendele liinidele, kus tegelikult on olemas ka kommertsvõimekus, kommertsliinid tagasi, kes tulenevalt tasuta ühistranspordist turult välja läksid. Ja kuidas keskenduda dotatsioonirahaga just nendele piirkondadele, mis on väiksemad kohad, kus tegelikult kommertsliinid ei toimiks, aga jätkuvalt inimesed vajavad ühistransporti, et jõuda kooli tööle, lasteaeda, erinevate avalike teenusteni," rääkis Hartman.

Ta rõhutas, et eelnõu eesmärk ei olnud tõsta piletite hindu, vaid muuta süsteemi paindlikumaks. Kui aga peaks tekkima olukord, et minister hakkab tõesti oma käskkirjaga piletihindu muutma, räägitakse see Hartmani sõnul eelnevalt ühistranspordikeskustega ja kohalike omavalitsustega läbi ning teavitatakse sellest pikalt ette.

Küsimusele, mis saab järgmisel aastal –  kui eelarvest lisaraha ei tule ja piletihindu ei tõsteta, näib ainuke valik liinimahtu vähendada –, vastas Hartman, et järgmise aasta eelarve üle seisavad arutelud alles ees.

"Loodan, et me saame seda dotatsiooni just seetõttu allapoole, et meil on võimalik erinevate osapooltega koostöös tuua siia süsteemi lahendusi, teha koostööd ka kommertsliinidega. Kindlasti järgmise aasta osas teatud puudujääk meil üles jääb, kuid ma ütlen, et need arutelud seisavad meil ees augustis ja septembris," sõnas ta.

Hartman rõhutas, et inimestele peab ühistransport muutuma kättesaadavamaks ja siin ta kindlasti allahindlusi teha ei taha, aga ootab arutelu valitsuses, et edasise osas kokku leppida. Ta lisas, et eelnõu saadeti alles partneritele kooskõlastamisele ning ministeerium ootab nüüd sellele tagasisidet.