Siseministeerium on kogunud terve rea näiteid, kuidas meie jaoks ebasõbralikud riigid soetavad endale välismaal olulisi kinnistuid. Ministeeriumi koostatud memos kirjutatakse muu hulgas Murmanski linnapeast, kelle mägimajast avaneb vaade olulisele Norra sõjaväebaasile.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul tuleb sarnaste ohtudega tegeleda ka Eestil. "Eestis on näiteks kortereid, mis on mõne väga olulise objekti kõrval ja kust saab seiretegevust teha. Ja võib olla ka mõni suurem ja olulisem kinnistu," märkis Läänemets.

Eestit puudutavatest näidetest rääkides on siseministeerium kidakeelne. Siiski viidatakse ministeeriumi memos Vene ärimeeste rajatud Kalevi Panorama elamukompleksile. 14-korruselistest kortermajadest mõnesaja meetri raadiuses asuvad nii Filtri tee sõjaväelinnak kui kaitseväe peastaap.

Juba mõned aastad teeb politsei- ja piirivalveametile muret ka Vene kodanikule kuuluv korter ühe Eesti piirivalvekordoni kõrval. "See võimaldab jälgida tegevust, mida meie seal teeme," sõnas Läänemets.

Ta märkis, et sarnast tehnikat kasutab ka Hiina. "Hiinlased on ostnud tuhandeid kinnistuid ümber Jaapani sõjaväerajatiste," ütles Läänemets. "Ühel hetkel hakkab see muster välja joonistuma ja sa saad sellest aru, aga siis on juba raske või võimatu tegutseda. Seda tuleb teha juba praegu."

Elamisloaga Vene kodanikele oleks reeglid leebemad

Siseministeerium loodab hiljemalt aasta lõpuks tutvustada seaduseelnõu väljatöötamiskavatust, kus pakutakse välja konkreetsed seadusemuudatused. "Et kolmandate riikide kodanikud ei saaks Eestisse osta kinnisvara riigikaitseobjektide ümbrusesse," sõnas Läänemets. "See võimalus kaob neil ära."

Neid Vene ja Valgevene kodanikke, kellel on Eestis alaline elamisluba, võiks Läänemetsa hinnangul pisut teisiti kohelda. Ta pakkus, et nemad peaks oluliste objektide juures kinnistu soetamiseks riigilt luba küsima.

"Üldiselt me usaldame kõiki, kes alaliselt Eestis elavad. Me teame, kes nad on, me teame nende käitumist. Aga alati võib tekkida olukord, kus keegi siit riigist teeb koostööd Venemaa või mõne teise riigiga," märkis siseminister.

Kuidas kinnistu ostu piirangut täpsemalt rakendataks, tuleb Läänemetsa sõnul veel analüüsida. Üks võimalus on anda riigile mingite kinnistute puhul eelisostuõigus, nii et kui riik soovib mõnda tehingut takistada, saab ta kinnistu ise ära osta.

"Soomes näiteks saab riik minna ka mitu kuud varem toimunud tehingusse sisse ja öelda, et siin on riigi huvi suurem ja riik omandab selle ise, kuigi tehing on juba tehtud," rääkis Läänemets. "Hästi lihtsustatult või üldiselt öeldes on plaanis sellised asjad ka Eestis rakendada."

Kuidas riigikaitselistest objektidest teada anda?

Soome kehtestas maade omandamisele rangemad piirangud juba mõnda aega tagasi. Kusjuures põhjanaabrite näitel usutakse siseministeeirumis, et piirangud peaksid puudutama laiemat ala kui pelgalt riigikatselisi objekte.

"Soomes venelased ostsid ühel hetkel ära olulised piirkonnad ranniku lähedal, mis olid sügavama veega. Ehk sinna oli võimalik suuremate laevadega läheneda. See tähendab, et seal oleks võimalik tulevikus mingeid operatsioone kergemini läbi viia," rääkis Läänemets.

Niisiis hinnatakse ka Eestis, missuguseid maastikupunkte võib vastane enda jaoks strateegiliselt oluliseks pidada ehk kus tuleks maade omandamist piirata.

Omaette küsimus on, kuidas inimestele piirangutest teada anda, sest riigikaitseliste objektide nimekirja kaitseb riigisaladus. "Kõige lihtsam versioon on siin rakendada loamenetlust. Ehk siis iga kord, kui isik, kes on kolmandast riigist, hakkab tehingut tegema, peab ta selleks loa saama," pakkus Läänemets ning märkis, et loamenetlust saaks osaliselt automatiseerida.

"Ma seda, mis versioon täpselt välja tuleb, ei saa veel öelda, sest valitsuses arutati ka neljapäeval seda nii ühte, teist kui kolmandat moodi," lisas siseminister.