Eestis on 2,334 miljonit hektarit metsamaad, selgus 2023. aasta statistilise metsainventuuri (SMI) tulemustest. Eelmisel aastal moodustas metsamaa 51.5 protsenti kogu Eesti pindalast, mida on 0,2 protsenti rohkem kui aasta varem.

Nii metsamaa, põllumaa kui ka soode ja rabade pindala on viimastel aastatel püsinud stabiilsena. 

Metsamaa osakaalu poolest Euroopas on Eesti langenud Läti järel kuuendaks, edestades aga näiteks Venemaad ja Austriat.

Endiselt on metsarikkamad maakonnad Hiiu-, Valga- ja Ida-Virumaa. Kõige vähem on metsamaad Tartu maakonnas, kus suure osa pindalast moodustab põllumaa.

Üle poole metsamaast on riigi majandada: riigimetsa majandamise keskusele (RMK) kuulub 45,9 protsenti metsadest ning 4,6 protsendi puhul on tegemist muu riigimaaga. 

Juriidiliste isikute osakaal metsamaa omanikena on tõusuteel. Kui 2021. aastal oli 21,1 protsenti metsamaast juriidiliste isikute omandis, siis eelmisel aastal tõusis osakaal 22,4 protsendini.

Esimest korda moodustavad kaasikud metsamaade pindalast suurema osa kui männikud, vastavad osakaalud on 29,9 ja 29,8 protsenti. 

Viimase 23 aastaga on kuuskede keskmine kõrgus kasvanud umbes kolme meetri võrra.

Metsade puuliigiline mitmekesisus on kasvanud. Jätkuvalt on enim kolme puuliigiga puistuid ning ühe puuliigiga puistute osakaal väheneb nii majandatavates kui mittemajandatavates metsades.

Vanade metsade pindala on kasvanud kõikides omandivormides ning kasv on stabiilne. Keskkonnaagentuuri SMI juhtivspetsialisti Madis Raudsaare sõnul võivad 20 aasta pärast vanad metsad olla valdavalt eraomandis, mis viitab n-ö vabatahtliku looduskaitse toimimisele.

Ka noorte metsade pindala on suurenenud. Vähenenud on 21–80-aastaste metsade pindala.

Metsamaade juurdekasv on viimastel aastatel veidi pidurdunud. Juurdekasvu vähenemise põhjuseks võivad olla põuad, talvine ja kevadine seisev vesi, kahjustused, kliimamuutused ja üldine varieeruvus aastati. 

Metsamaa tagavara on arvutusmudeli veapiiri arvestades stabiilne. Iga elaniku kohta on umbes 300 tihumeetrit metsa tagavara. 

Eelmise aasta raiemaht avalikustatakse Raudsaare sõnul juulikuus. Raiemahtu analüüsitakse satelliidifotodelt ning pilviste kevadkuude tõttu valmisid fotod alles maikuus. 

2022. aastal oli raiemaht Eestis 12,1 miljonit kuupmeetrit, mis on üks suurimaid viimase kahekümne aasta jooksul. Raudsaare sõnul mõjutab toimuv sõda puidu importi ning selle läbi ka raiemahtu Eestis.

Eeldatavalt püsib raiemaht 10–12 miljoni kuupmeetri tasemel ning pikemas perspektiivis on oodata raiemahu langust.