Maailmapanga andmeil vajab Ukraina ligi 500 miljardit dollarit sõjas tekkinud kahjude taastamiseks järgmise kümne aasta jooksul. Berliini saabunuile oli Ukraina presidendil üks sõnum – investeerige nii kaitse- kui ka energiatööstusesse.

"Ukraina kannatab Venemaa energiarelva kõige hävitavama versiooni all. Venemaa raketi- ja droonirünnakud on hävitanud juba üheksa gigavatti energiatootmist. Ukraina energiatarbimise tipp oli eelmisel talvel 18 gigavatti," lausus Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Zelenski sõnul plaanib Ukraina ehitada sel aastal ühegigavatise gaasitootmisjaama, veel neli on kavas lähiajal.

"Päris palju kaitsetööstureid on siin Ukraina toetuseks. Saksamaa ettevõtete tootmiskeskused on Ukrainas. Raha ja tagatisi antakse ning ajal, mil vestleme, vaatavad energiakonsortsiumid läbi elektrijaamu Saksamaal, et leida viise, kuidas tagada Ukrainale stabiilne energiasüsteem," ütles Saksamaa majandusminister Robert Habeck.

Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz lubas neljapäeval teha lobitööd pikaajaliste investeeringute nimel Ukrainasse juba sel neljapäeval Itaalias toimuval tööstusriikide G-7 tippkohtumisel.

"Keegi siin ei saa täna öelda, millal sõda lõpeb. Aga mida saame öelda, on see, et sõda lõpeb. Me taastame Ukraina tugevamana, vabamana ja rikkamana kui varem," lausus Scholz.

Üheks abiks on ka Euroopa investeerimispanga lubadus hakata pakkuma finantstagatisi Ukraina pankadele ja Euroopa ettevõtetele, mis ekspordivad Ukrainasse. Euroopa Komisjoni president Ursula Von der Leyen teatas, et Ukraina saab järgmisel kuul esimesed poolteist miljardit eurot külmutatud Vene varadest, mida Euroopas on umbes 250 miljardi euro jagu. Von der Leyeni sõnul arutatakse G-7 tippkohtumisel, kuidas Ukraina saaks külmutatud Venemaa varast veelgi kiiremini rohkem kasu.