409 saadikut ja 347 teie poolt antud häält. Mis see teile näitab? Kas keegi on veel erakonnas, kes ei ole teiega rahul?

Arvestame, et meie tänane kongress toimub väga emotsionaalse nädala järel. Minu meelest oleks peaaegu üllatav olnud, kui meil ei oleks olnud rikutud sedeleid või vastuhääli. Vähemalt mulle on see signaal sellest, et tegelikult oleks inimesed tahtnud, et neil on valikut, et ka vastaskandidaat on olemas. Küllap see näitab ka seda, et erakonna sees on mingi hulk inimesi, kes oleks huvitatud uue esimehe nägemisest. Aga see on natuke üle kümne protsendi. Kui ma mõtlen eelmise aasta kongressi peale, kus Peeter Ernits sai natuke alla kümne protsendi, siis mingit murrangulist vahet ei ole.

Mis sõnum teil nendele inimestele on, kes tahaksid teist esimeest?

Ma ikkagi eelkõige arvan, et see sõnum, millega ma oma kongressi kõnes pöördusin nii meie liikmete kui ka toetajate poole, ongi see sõnum, millega ma kõiki kutsun kaasa mõtlema. Erakonna sees oli tüli, erakonna sees oli lõhenemine, aga see, miks meid on alati toetatud ja pooldatud, on meie sirgeselgsus, põhimõttekindlus, aus ja jõuline poliitiline stiil. Ja me peame rakendama selle jõulise ja ausa poliitilise stiili nende poliitikate edendamise huvides, mis praegu inimestele korda lähevad. Need on toimetulek, majanduslikud küsimused, immigratsioon, küsimus sellest, kas Eesti satub või ei satu sõtta. Ja see on ka küsimus vabast ühiskonnast ja vabadustest. Tuleb unustada ära mingisugused isiklikud plõksimised ja vaadata, kas nendele teemadele ollakse valmis tulema toetust avaldama.

Endiste EKRE liikmete poolt on loomisel uus erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Mida te sellest arvate?

Esiteks tuleb öelda, et see algatusgrupp ei tulnud ju üleöö. Mulle oli teada, et nad plaanivad uut erakonda teha. Selle uue erakonna tegemise üks variant oli Eesti Konservatiivne Rahvaerakond muuta millekski muuks, kui ta siiamaani oli. Ja kui see ei õnnestunud, siis tehakse kõrvale mingit teistsugust erakonda. Mina vaatan sellele erakonnale ikkagi niimoodi, et see on uus peavooluerakond. Pehme ja hambutu ning kõigile meeldida üritav erakond, mis lähtub soovist mitte olla ühiskonnas kuidagi teravates vastasseisudes. Selliseid erakondi on meil Eestis küll ja küll. Meile nad alternatiivi ei paku. Ja ühelegi teisele olemasolevale peavooluparteile täpselt samamoodi mitte.

Te oma kõnes ütlesite mitu olulist asja, mida võiks Eesti ära teha, aga te neid saate teha ainult võimul olles. Kuidas te plaanite võimule saada?

Jutt sellest, kuidas me peame muutma ennast kuidagi põhimõtteliselt või põhjalikult selleks, et saada valitsusse, on täiesti ebaadekvaatne. Eelmiste riigikogu valimiste tulemus on niisugune, et 2027. aastani me olemegi opositsioonipartei. Kui sa sellise tõdemusega toime ei tule, siis sa oled poliitikas täiesti ebaadekvaatne. On loomulikult võimalik kutsuda esile erakorralisi valimisi või on võimalik muutuda nii selgrootuks, põhimõttelagedaks, et sa loodad, et erinevad valitsuskriisid võimaldavad sul saada Reformierakonna puudliks. Ma päris kindlasti ei ole nõus sellega, et meie erakond niimoodi käituks. Võimule saamiseks on vaja võita valimisi ja see on see, millele meie erakond peab keskenduma järgnevatel aastatel.

Teie tugevus, ka siis kui te olite valitsuses, oli see, et te ei kaotanud oma nägu.

Jah, see mis nüüd valimiste järgselt öeldi, et nüüd me peame kaotama oma näo. Ei ole nõus. Sellega ei ole nõus kongress ega ka mina. Selle põhimõttekindla ja jõulise hoiaku säilitamine, mida me siiamaani oleme kandnud, toob meile uuesti toetuse kasvu.

Kas ma teie põhikirja muudatustest lugesin õigesti välja selle, et te tahate tsementeerida, et aseesimeeste näol ei tekiks mingit sisekonkurentsi, vaid te saaksite rahulikult juhatuses tööd teha?

Jah, siin ei ole mingit saladust. Pole mõtet nägusid teha. Põhikirja muudatus, mis heaks kiideti teeb erakonnast formaalselt presidentaalse võimuga erakonna.

Ja sellega peavad siis liikmed arvestama?

Liikmetele see sobib, on alati sobinud. Meie juhtimisstiil ja juhtimismudel on olnud kaua ju samad. See ei ole muutunud. Muutus järsku mingi hulga inimeste arvamus. Aga liikmetele see sobib.

Te tegite siis lihtsalt põhikirjaliselt selle selgemaks?

Ma arvan küll nii, jah.

Kuidas erakond saab tulla sellest kriisist tugevamana välja?

Ma arvan, et me oleme juba tugevamaks muutunud. Meil on õhk klaarim. Meil on need inimesed ära läinud, kes kogu aeg millelegi vastu vaidlesid, kogu aeg millegagi rahul ei olnud, kogu aeg kritiseerisid seda, kus me oleme, mis me teeme. Nad tegid seda kogu aeg ühel ja samal põhjusel, ühes ja samas võtmes, et me ei tohiks olla nii ekrelik nagu ma oleme. See on nüüd kõik selja taga. Järele jäid need, kes on ustavad ja kes tahavad teha poliitikat nii nagu me kõik ülejäänud arvame, et peaks tegema. Meil on nüüd palju sirgem rivi, palju motiveeritum erakond kui oli nädal tagasi.

Kui tuleb järgmine erakonna kongress, siis kuidas peaks käituma võimalik vastaskandidaat, juhul kui plaanite taas erakonna esimeheks kandideerida, et asi paistaks soliidne?

Ma arvan, et kui keegi soovib tõsiselt erakonna juhi kohale kandideerida, siis see ei saa toimuda mõni nädal enne kongressi, vaid selle jaoks tuleb juba varasemalt ennast välja kuulutada, mööda ringkondi käia, oma platvormi tutvustada, oma alternatiivset nägemist näidata, võib-olla ka oma meeskonda näidata. Ja seda tuleb teha erakonna sees, mitte meedia kaudu ja lekitamiste kaudu oma erakonnakaaslastega suheldes. Mitte niimoodi, et sa teadlikult ja taotluslikult kahjustad erakonna valimistulemust ja siis tuled pärast valimisi ja ütled, et vaadake kui halb valimistulemus - see on erakonna juhi süü, astugu nüüd kõrvale. On olemas üles ehitav, konstruktiivne kriitika ja konkurents ja on olemas lõhkuv konkurents ja praegu me nägime seda lõhkuvat konkurentsi. Kõigile pidi nüüd selgeks saama, et see ei ole ka tee, kuidas erakonna juhi kohale kandideerida.

Kas Jaak Madison peaks oma peaks oma europarlamendi saadiku kohast loobuma?

Mitte ainult Jaak Madison, vaid ka Henn Põlluaas ja Jaak Valge ja Alar Laneman ja Leo Kunnas ja Ants Frosch peaksid oma saadiku kohad kõik loovutama, sest need on erakonna saadiku kohad. Sama ütlen ma nende inimeste kohta, kes meil on kohalikes volikogudes ja on ära läinud. Need on erakonna häältega saadud kohad ja need ei ole isikumandaadiga saadud kohad. Kui nad oleksid aumehed, siis nad paneksid need ametid maha.