Martin Helme kogus esimehe valimisel 347 poolthäält. Aseesimeesteks valitud Mart Helme sai 323, Siim Pohlak 298 ja Evelin Poolamets 216 häält.

Uude juhatusse valiti Arvo Aller (264), Rain Epler (282), Helle-Moonika Helme (279), Mart Järvik (161), Mart Kallas (242), Kert Kingo (220), Rene Kokk (217), Mati Kuklane (215), Kristjan Moora (183), Anti Poolamets (297) ja Urmas Reitelmann (176).

Juhatusse ei saanud sinna kandideerinud Elvis Brauer (105), Ronald Judin (44), Renee Riisenberg (148), Ken Vaher (70) ja Valmar Veste (140).

Volikokku valiti Pille Bergström (132), Aadu Birnbaum (190), Eeva Helme (256), Harri Kingo (163), Toomas Liivak (87), Merike Lumi (217), Lilia Müller (129), Malle Pärn (246), Eve Pärnaste (208), Enn Sarv (120), Mait Talu (137), Toivo Tasa (168), Annika Veidenberg (97) ja Kadri Vilba (202).

Helme rääkis kongressil peetud kõnes, et Eestis elu paremaks muutmiseks tuleks öelda otsustavalt ei rohepöördele, mis on suurele valele ehitatud pettus, ning kliima soojenemisega ei peaks võitlema, vaid sellega kohanema. Samuti peaks Helme hinnangul kiiresti loobuma päikse- ja tuuleparkide ehitusest ja vähendama regulatsioone, mis toob omakorda kaasa võimaluse langetada makse.

"Energiapoliitikas tuleb hullumeelse rohepöörde asemel meil viia ellu EKRE plaan suruda elektri hind taas kolme sendi peale kilovatist," lausus ta.

Samuti lubas ta, et kui EKRE on valitsuses, maksab diisel taas 99 senti liitrist. Lisaks aktsiisidele tuleb tagasi pöörata ka käibemaksutõus ja alandada tulumaksu, tagasi pöörata automaks ja maamaksutõus. Nii saab Helme sõnul majanduse kasvama.

Lisaks tahaks EKRE juht pankadega võitlusse astuda, et nende poliitika poleks röövellik, säilitada väiksed maakoolid, ehitada neljarajalised maanteed välja ja jätta ära Rail Balticu.

Raha muudatusteks tulebki Helme sõnul rohepöörde, Rail Balticu, maksuküürureformi ja Ukraina aitamise ära jätmisest.

"Vähendame Ukraina korruptsioonimülkasse raha loopimist poole võrra ning säästame taas mitusada miljonit. Kui me need lihtsad asjad ära teeme, jääb raha üle nii riigikaitsele kui võib veel vabalt makse alandada," lausus Helme.

Ka peab ta vajalikuks immigratsioonireeglite karmistamist ja Eesti kvoot peaks olema null.

"Meid ei huvita, mida Brüssel ütleb, meie hoiame võõrad väljas ja omad sees!" sõnas ta ja nimetas erilise probleemina slaavlaste sisserännet.

"Nad võivad end küll nimetada ukrainlasteks ja eks suur osa neist ongi pärit lahingutsooniks olevast Ida-Ukrainast, kuid nad räägivad vene keelt ja väga suur osa neist räägib Putini juttu. Fakt on see, et Kaja Kallase valitsus on kahe aasta jooksul viinud läbi suurema venestamise kui õnnestus teha Karl Vainol, Jossif Stalinil või keiser Aleksander kolmandal," ütles Helme.

Seetõttu tuleks tema sõnul viimastel aastatel saabunud immigrandid koju tagasi saata ja samal ajal palavikuliselt tegeleda eestlaste sündimuse suurendamisega.

"Head rahvuskonservatiivid. Mult aegajalt küsitakse, kas ERKE ikka toetab Ukrainat. Muidugi toetame. Aga eelkõige toetab EKRE Eestit. Eesti eelkõige!" rõhutas ta.

Helme kritiseeris ka Eesti riigikaitsepoliitikat ja osalemist missioonidel Afganistanis, Iraagis, Malis ja Liibanonis.

"Meie julgeolek on Lääne lakeide juhtimisel tüüritud hullemasse olukorda, kui meil oli 1939. aastal. Siis oli meil nii kahureid kui laskemoona, aga ei olnud sees viiendat kolonni," ütles ta.

Enne seda, kui südikalt ellujäämise eest võidelda, tuleb EKRE juhi sõnul sama südikalt võidelda rahu eest ja eskaleerimise asemel leida diplomaatiline lahendus:

"Meie diplomaatia peab olema suunatud sellele, et veenda suuri lääneriike kahes asjas: esiteks, sõja lõpetamise vajaduses Ukrainas, aga teiseks ja see on palju olulisem: et meid maha ei müüdaks. Jah, justnimelt. Me ju teame neid. Vaadake signaale Ukrainast. Lääneriigid valmistuvad seal mahamüümiseks. Meie ülesanne on tagada, et kauba osaks ei oleks ka Baltikum. Selle nimel tuleb pingutada, mitte selle nimel, et sõda tuleks meie õuele, et Eesti saaks oma Butšad, Mariupolid, Bahmutid, Avdiijevkad. Seega, ütlen samuti nagu Mart ütles: meie oleme rahu poolt!"

Lõpetuseks nimetas Helme suureks pettuseks valimissüsteemi ja kritiseeris poliitikat, "millega sunniti inimesi laskma ennast süstida tervistkahjustavate ainetega, mida nimetati valelikult vaktsiiniks", aga ka globalistlikku Euroopa Liitu, ning kutsus üles kõigile sellistele sammudele vastu seisma.

Helme lubas kindla käega juhina erakonna taas suureks teha

Kongressil peetud kõnes meenutas Helme, mida ta aasta eest kongressil lubas: "Seni, kuni mina juhin Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, ei hakka me toetama homopööret, rohepööret, sundsüstimist, laste füüsilist ja vaimset rituaalset ohverdamist transsoolisuse kurjuse kultusele, me ei hakka nõustuma Eesti venestamisega ega Eesti relvitustamisega isegi siis, kui seda tehakse "Slava Ukraina!" karjudes."

Samuti meenutas ta lubadust, et erakond ei hakka olema innukad kolmanda maailmasõja käivitajad, ei paku end usinalt välja selle sõja lahingutandriks, ei hakka nõustuma Euroopa Liidu ülemvõimu kehtestamisega Eesti suveräänsuse üle ega Klaus Schwabi ja Maailma majandusfoorumi soovitusega süüa liha asemel putukaid ning liikuda auto asemel jala või jalgrattaga.

"Just sellele programmile, sellele põhimõttekindlale võitluslikule hoiakule palusin ma kongressi mandaati ja sain selle. 90 protsenti erakonna kongressi delegaatidest kinnitas, et just nii tuleb jätkata," ütles ta.

Helme nimetas erakonnas puhkenud tüli põhjuseks asjaolu, et erakonna sees asus tegutsema võrgustik, kellel oli ülesanne EKRE kas ära kodustada, et nad ei segaks liberaalglobalistlike plaanide tegemist, või kui see ei õnnestu, neid halvata, seesmiselt lõhki ajada ja maha kiskuda.

"Niinimetatud demokraatia nõudjad ja uue kursi kehtestajad olid oma nõudmistes üheselt antidemokraatlikud, soovides, et neile antaks võim ja otsustusõigus, mida nad ei ole kunagi taotlenud ega saanud erakonna kongressilt," lausus ta ja nimetas seda reetmiseks.

Ta õigustas liikmete kongressi-eelset väljaheitmist sellega, et kui nad oleksid "liberaliseerijad-globaliseerijad" edasi oma ridadesse jätnud ja need oleksid olnud juhatuses, fraktsioonis ja volikogus, meediasse aina laimu lekitanud ja pahameelt üles kütnud, oleks nad pidanud hiljem minema kohalikele valimistele vastu nõrgemana kui viimase kümne aasta jooksul.

"Nüüd seisab meil ees suur töö, et muuta EKRE taas tõeliselt suureks ja see saab toimuda just kindla maailmavaate ning selge ideoloogia pinnalt. Ja ehk on asjale abiks ka kindla käega juht," ütles Helme.

EKRE-st peavoolulikumat uut erakonda pole Eestil Helme sõnul vaja

Enne erakonna kongressi ERR-ile antud intervjuus ütles Helme, et uue erakonna loomise plaaniga välja tulnud endiste EKRE liikmete soov oli ka EKRE-t peavoolu pöörata ja pigem Isamaa-sarnaseks muuta, kuid selliseid erakondi on Eestis juba praegu ja veel üht juurde vaevalt et on vaja.

Erakonnast lahkunute ja sealt välja visatute laupäeval tehtud otsuse kohta luua uus erakond ütles Helme, et erakonna ehitamine ei ole lihtne tegevus.

"Lihtsalt niisama erakonda luua, sellepärast, et tuli hea mõte, võib ju proovida, aga see ei ole nii lihtne," sõnas ta. "Mis nüüd puudutab seda nii-öelda poliitilist maastikku, siis tuleb endale aru anda, mis oli see programm, millega nad üritasid ju ka meie parteid pöörata ja see programm oli, ütleme siis, peavoolustumine, olla pigem sarnane Isamaale, rääkida ilusat juttu, aga jumala eest mitte kunagi teha asju, mis kedagi võiks pahandada või vihastada."

Helme märkis, et selliseid erakondi Eestis juba on ja ta ei tea, kellele on vaja, et üks veel juurde loodaks või milline oleks selle turunišš, et EKRE-st lahjemat koopiat teha.

"Originaal on alati parem kui koopia," lisas ta.

Küsimusele, kas ta on juhtunuga seoses mõelnud, kus ta ise võis vigu teha, vastas Helme, et erakond on alati huvitatud tegusatest ja töökatest inimestest ja kui ta nüüd näeb raevukust ja vaenulikkust, mis osast pikka aega liikmeks olnud inimestest välja prahvatab, siis teda üllatab, kust see tuleb ja millest see on tingitud.

"Mul ei ole paremat seletust sellele, kui et tegelikult on juba pikka aega tahetud olla mingisuguses teistsuguses erakonnas kui see, mis meie oma on, ja seda on enda sees nii-öelda maha surutud ja nüüd lastakse see valla," lausus Helme.

Ta pidas positiivseks, et pärast lahkumisi kaob erakonnas ära juba pikka aega kestnud intensiivne vastutöötamine, mis küll ei paistnud välja, ja nüüd on EKRE kindlasti Eesti kõige üksmeelsem ja jõulisem partei.