Riigisekretär Taimar Peterkop rääkis raadiosaates "Uudis+", millal peab peaminister ametist lahkuma, kui teda kõnetab kõrge ametikoht Brüsselis.

Peterkop selgitas, et erinevalt volinikukandidaadi esitamisest pole Euroopa Liidu kõrge esindaja ametikohale kandideerimine Eestis riigisiseselt reguleeritud.

"See on meil reguleerimata ja ei ole kohustust võtta nimelist mandaati või nagu voliniku puhul, on kohustus, et valitsus kiidab nimeliselt heaks, riigikogu teeb enne ärakuulamise. Kõrge esindaja puhul selliseid nõudmisi pole. Nii et sellest üldisest mandaadist täiesti piisab," lausus Peterkop.

Peterkop tõi võrdluseks, et voliniku puhul on riigisisene protsess, kuidas kandidaat Euroopasse jõuab, hästi reguleeritud. "Kõigepealt peab valitsus heaks kiitma ehk siis valitsuse istungil kiidetakse formaalselt heaks, seejärel peab riigikogu ära kuulama – riigikogu heakskiitu küll pole vaja, aga kõik saavad küsimusi esitada, peab ära kuulama – ja alles seejärel on võimalik esitada kandidaat Euroopa Komisjoni presidendile ja tema siis hakkab edasi vaatama, mis ta selle kandidaadiga teeb, mis koha ta määrab," sõnas ta.

Kõrge esindaja puhul on protsess teistsugune. "Kohe läheb sinna nii-öelda Euroopa tasandi otsustamiseks," ütles Peterkop. Ta täpsustas, et kõrge esindaja puhul otsustab Euroopa Ülemkogu, mitte komisjoni president.

Peterkop märkis, et kui Eesti saab kõrge esindaja koha, siis voliniku kohta enam ei saa. "Kõrge esindaja on Euroopa Komisjoni liige. Võiks öelda, et nagu Euroopa Komisjoni välisminister ja see tähendab, et Eesti enam voliniku kohta ei saa."

Saatejuht küsis, millal peaks peaminister ametist lahkuma, kui ta kandideerib kõrge välispoliitika esindaja kohale.

Peterkop rääkis, et seadustest ei tulene kohustust kandideerimise ajal peaministril tagasi astuda. Kohustus tekib alles ametikohale nimetamisel – ametikoht välistab peaministrina töötamise. Ta märkis, et ametisse nimetamine toimub tõenäoliselt sügisel.

Peterkop ütles samuti, et Kaja Kallasel on võimalik osaleda 27.–28. juunil toimuval ametlikul Euroopa Ülemkogul peaministrina, ajal kui ta on ühe tippametikoha kandidaat.

"Nõukogu president Charles Michel oli ju Belgia peaminister enne, ta läks Belgia peaministri koha pealt. Teiste riikide näitel on see suhteliselt tavapärane praktika, mis tulenebki sellest, et need kohad sageli lähevadki tippude kätte ja tipud istuvad seal laua ümber," lausus Peterkop.

Saatejuht uuris, kas Kaja Kallasel võib peaministrina tekkida toimingupiirangu rikkumine, kui ta osaleb vabariigi valitsuse istungil, kus otsustatakse tema esitamine kandidaadiks.

Peterkop selgitas, et volinikuks kandideerides ei saaks peaminister osaleda otsuse ettevalmistamisel ega tegemisel, kuid kõrge esindaja kandidatuuri puhul on teised reeglid. "See tuleb lauale Euroopa Ülemkogul ja see on nii-öelda Euroopa Ülemkogu protsess – neil on seal omad reeglid." Ta nentis, et olukord on kiiresti tekkinud ning et seda tuleks veel põhjalikumalt analüüsida.

Peterkopi sõnul ei ole juristidel kandvat rolli, millal Kaja Kallas peaks enne uude ametisse astumist peaministri ametist loobuma. "Siin on ka väga palju poliitilisel valitsemiskultuuril kaasa mängida."