Tekst vajas ministrite ametlikku kinnitust pärast seda, kui liikmesriikide suursaadikud leppisid mai alguses kokku, kuidas Vene varadelt kogunenud intresse kasutada.

Lepingu kohaselt suunatakse 90 protsent tulust EL-i juhitavasse fondi, mis on mõeldud Ukrainale Venemaa sissetungi vastu võitlemiseks, ülejäänud 10 protsenti aga Kiievi toetamiseks muul viisil. Ukraina peaks esimese osamakse saama juulis, teatasid EL-i diplomaadid.

EL eeldab, et Venemaa külmutatud varad toovad 2027. aastaks umbes 15–20 miljardit eurot tulu.

Kõrge Venemaa diplomaat mõistis teisipäeval heakskiidu saanud plaani hukka, öeldes, et sellel oleks ettearvamatud tagajärjed, kuna EL on kohustatud varem või hiljem Venemaale tagastama selle, mille on Venemaalt "varastanud".

Plaanil on selgelt ettearvamatud tagajärjed eurotsoonile, bloki liikmete majandusele ja investeerimiskliimale, hoiatas Venemaa alalise esindaja kohusetäitja EL-i juures Kirill Logvinov. "Ainus ennustatav asi on see, et EL-i liikmed on varem või hiljem kohustatud varastatu meie maale tagastama," lisas ta Brüsselis tegutsevatele Vene ajakirjanikele.

Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba tänas EL-i teisipäeval tehtud otsuse eest, kuid kordas Ukraina lõppeesmärki konfiskeerida Venemaa läänes külmutatud finantsvarad Ukrainas tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks, mitte ainult kasutada nende intresse.

Seitsme suurima majandusega demokraatliku riigi ühendus G7 külmutas umbes 300 miljardi dollari väärtuses Venemaa finantsvarasid varsti pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal. Sellest ajast alates on EL ja teised G7 riigid arutanud, kuidas ja kas kasutada raha Ukraina abistamiseks.