G7 ja EL teatasid juunis, et annavad Ukrainale 50 miljardit dollarit (45 miljardit eurot), mida teenindavad intressid, mis on tekib lääne pankade kontodel külmutatud Venemaa varadest. Varad külmutati vahetult pärast seda, kui Venemaa 2022. aasta veebruaris alustas täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Enneolematu plaani kohaselt kasutatakse Venemaa külmutatud varadest teenitavaid intresse Ukrainale mitme miljardi suuruse laenu järkjärguliseks tagasimaksmiseks.

Laenuga toetatakse Ukraina sõjast räsitud majandust. EL-i ametnike sõnul on 35 miljardit eurot "määramata" ja "sihita", mis tähendab, et Ukraina valitsusel on abi kulutamisel maksimaalne paindlikkus. Brüssel loodab hakata raha välja jagama järgmise aasta alguses.

Tehing on osa G7 riikide laiemast algatusest eraldada Kiievile võimalikult kiiresti 45 miljardit eurot (50 miljardit dollarit). Riik püüab ohjeldada Venemaa hoogu koguvat pealetungi, mis on tõsiselt kahjustanud tema elektrisüsteemi ja ammendamas sõjalisi varusid.

Kokkulepe, mille suursaadikud kolmapäeva õhtul saavutasid, sõlmiti päev pärast seda, kui Ungari teatas, et blokeerib olulise muudatuse EL-i sanktsioonide režiimis seniks, kuni USA valib 5. novembril oma järgmise presidendi.

Kavandatav muudatus näeb ette, et liikmesriigid uuendavad piiranguid külmutatud varadele, mille väärtus kogu blokis on ligikaudu 210 miljardit eurot, pigem iga 36 kuu tagant, mitte iga kuue kuu tagant, nagu praegune praktika ette näeb.

"Leiame, et see küsimus – Venemaa sanktsioonide pikendamine – tuleks otsustada pärast USA valimisi. Selline oli Ungari seisukoht," ütles Ungari rahandusminister Mihály Varga teisipäeval pärast ministrite kohtumist Luksemburgis.

Pikem uuendusperiood oleks mõeldud selleks, et muuta oluliste projektide elluviimine ennustatavamaks ja eemaldada G7 liitlaste väljendatud kahtlused. Eelkõige muretseb USA, et üksainus EL-i riik võib igal ajal blokeerida sanktsioonide uuendamise, vabastada varad ja viia kogu projekti kaosesse.

Enamasti puudutavad kartused Venemaa-sõbralikuma liikmesriigi Ungarit, mis on omandanud sanktsioonide blokeerija maine kuni tema nõutud ja segali vastuoluliste järeleandmiste saavutamiseni.

G7 plaani kohaselt kasutatakse varadest teenitud dividende tagasimaksetena summa eest, mille iga liitlane Ukrainale laenab. Kui dividendid pole enam saadaval, peavad lääneriigid selle summa ise tasuma.

Algselt pidid EL ja USA panustama laenu võrdsetes osades, kumbki 18 miljardi euroga (20 miljardit dollarit), kuid Washingtoni-poolne venitamine viis Brüsseli otsuseni suurendama oma osa 35 miljardi euroni.

Bloki panust võidakse vähendada, kui USA, Kanada, Ühendkuningriik ja Jaapan võtavad lõpuks enda kanda suuremad lubadused. Austraalia, kes ei kuulu G7-sse, võiks samuti kaasa lüüa.

Kolmapäevane kokkulepe, mis tuleb veel Euroopa Parlamendis ratifitseerida, sillutab EL-ile teed laenusummat kokkupanekuks juba aasta lõpus, et alustada väljamakseid 2025. aasta alguses.

Ungari keeldumine sanktsioonide režiimi muutmisest võib aga pidurdada lõpliku otsuse tegemist G7 tasandil. Kui sanktsioonide uuendamisperioodi pikendatakse 36 kuuni, siis eeldatakse, et USA osaleb projektis suurema summaga.